Müksaton

Kes?

Müksatoni formaat sobib mitmekesisistele ja motiveeritud 5-7 liikmelistele tiimidele. Ideaalset meeskonda juhib probleemi omanik avalikust sektorist ning sinna on kaasatud seotud osapooled erinevatest rollidest ja asutustest. Tiimi peaks kuuluma vähemalt üks selline osapool, kes on sama probleemiga silmitsi ning valmis lõpplahendust katsetama - kohalikud omavalitsused, ametid, partnerorganisatsioonid jt. Tiimi võivad kuuluda ka era- ja kolmanda sektori esindajad. 

Kuidas?

Müksaton kestab kolm päeva. Esimese ja teise Müksatoni päeva vahele jääval ajal tuleb kõigil osalejatel teha iseseisvat tööd probleemi mõistmisega.  

Mis on tulemus?

Kolme päeva tulemusel saavad tiimid värske pilgu ja perspektiivi oma teemale,  käitumisteaduste tööriistade kasutamise kogemuse, mida ka hiljem töös rakendada ja parema raamistiku mõistmiseks, millised on võimalused ja valikud käitumise toetamiseks. Müksatoni tulemusel on igal tiimil lahendused, mida katsetama asuda. 

Müksaton toimus 2024. aasta sügisel ning seal osales 50 inimest 29. erinevast asutusest. 

Eakatega juhtub täna kõige rohkem õnnetusi koduses keskkonnas.

Samas on just eakad need, kelle käitumist ei ole seniste ennetustegevustega õnnestunud muuta. Päästeamet, Rapla vald, Politsei- ja Piirivalveamet ning Tallinna linn otsisid lahendusi, kuidas kohandada ennetustegevus just nende vajadustele.

Eestis on pensionäride suhtelise vaesuse määr OECD riikide seas üks kõrgemaid ja pension moodustab kõigest kolmandiku inimese varasemast sissetulekust.

Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, LHV, Pensionikeskus ja Tuleva otsisid uusi lähenemisi, kuidas suurendada inimeste oskusi, teadmisi ja isiklikku vastutust pensioni kogumisel.

Endiselt jõuab liiga palju ravimijäätmeid segaolmejäätmetesse või kanalisatsiooni ja sellest tingitud reostus mõjutab nii inimeste tervist kui ka keskkonda.

Sotsiaalministeerium, Kliimaministeerium, Eesti Proviisorapteekide Liit, Ravimiamet, Tartu linn ja Ragn-Sells AS nuputasid lahendusi, kuidas jõuda ka Eestis meie põhjanaabrite soomlaste tasemeni, kus ravimeid tagastatakse 96% ulatuses.

Umbes 3000 inimest soovivad oma igakuised hüvitisi Sotsiaalkindlustusametilt saada sularahas ning 2/3 juhtudel maksab kojukande teenuse kinni riik.

Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Harjumaa Pensionäride Ühendus, Sotsiaalministeerium ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liit otsisid vastuseid küsimusele, mis on inimese vaatest sellise teenuse eelised võrdluses riskidega.

Inimesed pöörduvad liiga tihti lihtsamate tervisemurede korral erakorralise meditsiini osakonda, eriti nädalavahetuseti.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Eesti Perearstide Selts, Tervisekassa, Sotsiaalministeerium ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla otsisid lahendusi, kuidas suurendada inimeste arusaama, milliste tervisemurede kuhu esmalt pöörduma peaks. 

Paljud noored inimesed langevad sporditegevustest liiga varakult välja.

Üheks põhjuseks on treeningmetoodika orienteeritus just võistlemisele noorteklassis, mis võib noore viia nii vaimse kui ka füüsilise läbipõlemiseni. Kultuuriministeerium, Team Estonia, Audentese spordiklubi, Eesti Ujumisliit, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, Eesti Võimlemisliit - Estonian Gymnastics Federation ja Eesti Võrkpalli Liit otsisid võimalusi, kuidas motiveerida treenereid nägema noore sportlaskarjääri kui tervikut.

Müksaton toimus 2023. aasta sügisel ning seal osales 70 inimest 27. erinevast asutusest.

Elanike jätkusuutliku veetarbimise teeviit

Kui inimesed saaksid jooksvat tagasisidet oma vee kasutusmahtude kohta põua ajal, kas see võiks vähendada kastmist ja leevendada veepuudust piirkonnas? Tiimi moodustasid: Viimsi vallavalitsus, Harku vallavalitsus, AS Viimsi Vesi, Eesti Vee-Ettevõtete Liit

Digiprügi vähendamine avalikus sektoris

Mis oleks, kui jagame digiprügist vabanemise jõukohasteks väikesteks ampsudeks ja jagame nutikaid nippe? Tiimis panid pead kokku: Riigikantselei, Riigi IT Keskus. 

Töösõitude ja tööle-koju sõitude jalajälg

Oleks suur asi, kui saaksime igapäevaselt autoga tööle liikuvad inimesed paaril päeval nädalas kasutama teisi liikumisviise. Kas siin võiksid abiks tulla järeleproovimine, veenvad eeskujud, ühised marsruudiplaneerimised ja motivatsioonisüstid? Tiimi moodustasid: EAS-i ja Kredexi Ühendasutus, Tallinna linnavalitsus, Keskkonnainvesteeringute keskus, Antropoloogia Keskus, Taltech, Bikeep

Rattaga Tallinnas

Kui aga õige prooviks tekitada kesklinnas töötavatele meestele suvel võimaluse proovida jalgrattaga tööl käimist? Meeskonna panid kokku Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalamet, Tallinna linn ja Keskkonnainvesteeringute keskus.

Rohelisem muuseum

Äkki saaksime Eesti muuseumimaastiku muuta hüppeliselt kestlikumaks, kui kõik mõtleksid keskkonnahoidliku materjalikasutuse peale juba näitust planeerides? Tiimi pani kokku Vabamu. 

Kuidas teha nii, et sööksime vähem, kuid kvaliteetset ja kodumaist liha?

Meeste peale mõtles teinegi laudkond, kes loodab noorte meeste menüüd kallutada kestlikumate (ja vähema lihasisaldusega) valikute suunas menüüde, juhiste ja kuu aega kestva väljakutse abil.  Tiimis olid:  Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Eestimaa Looduse Fondi, Liivimaa Lihaveise, EPKK, Kolm Tilli esindajad.

Romusõidukite legaalse ringlussevõtu edendamine

Meestega on tugevalt seotud ka autode maailm - kuidas küll inimestele pehmelt serveerida tõsiasja, et see sara all roostetav nö uunikum ei ole tema pensionisammas? Kuidas teha lihtsaks romude jõudmine lammutustöökohta? Nendele küsimustele otsisid vastust Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, Autolammutuste Liit/MTÜ ELV ja Transpordiamet.

Kaer kasvuhoonesse!

Veidi teistmoodi maastiku võttis ette elurikkuse tiim, kes võtavad kevadel ette aiahoolikud ja aitavad neil õigete seemnetega oma mulda parandada. Tiimis olid esindajad Maaelu Teadmuskeskusest, Baltic Agro AS-ist, Tallinna strateegiakeskusest ja ajakirjast Maakodu.

Rohekontor

Ja loomulikult ei puudunud ka vana hea prügisorteerimise teema! Oot, kas seda pakendit peab siis enne pesema… või mitte? Tiimi pani kokku Terviseamet. 

2023. aasta kevadel toimunud Müksatoni korraldas Innotiim koostöös Riigikantselei rohepöörde koordinatsioonitiimiga. Müksatonil osalesid tiimid mis koosnesid ametnikest ja paljude erinevate erialade tudengitest.

Müksatonil keskenduti ennekõike tavainimese igapäevapraktikatele ning otsiti sügavamast inimkäitumise mõistmisest lähtuvaid võimalusi järgnevatele fookusteemale:

• Kuidas teha nii, et värske eramaja omanik majandaks aega elurikkust toetavalt?    
• Kuidas teha nii, et panna naabrid omavahel rääkima elurikkuse kasulikkusest oma kodukohas
• Kuidas iseseisvat elu alustavad noored eelistaksid asjade parandamist ostmisele? 

• Kuidas noored parandaksid oma riideid?            
• Kuidas me saame teha nii, et autoomanik valiks lühikeste otste asemel aktiivse liikumise?
• Kuidas teha nii, et kesklinna lähedal elav perekond ei valiks tööpäeviti liikumiseks autot?
• Kuidas teha nii, et kodune energiatarbimine teha võimalikult näitlikuks, illustratiivseks ja ära siduda igapäevaeluga?      
• Kuidas lõunataja tekitab vähem pakendiprügi?   
• Kuidas teha nii, et keskmine töötav inimene ei viskaks ära kuivanud juurikaid?         
• Kuidas teha nii, et pereema vähendaks punase liha osakaalu pere toidulaual?