Uuring, mille käigus küsitles Turu-uuringute AS 1260 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku, kinnitas, et riigikogu usaldab 33% ja valitsust 39% vastanutest. Septembris olid need näitajad vastavalt 27 ja 32%. Toetus püsib jätkuvalt kõrge eestikeelsele õppele ülemineku osas, 71% elanikest arvab, et see loob kõigile Eesti lastele võrdsed võimalused omandada head haridust. Oluliste muutusteta püsib toetus ideele lahti siduda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Moskva patriarhaadist. Seda pooldab 59% elanikest. Enamus küsitletutest (63%) pooldab ka Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmist kohalikel valimistel, kuid suurem osa muudest rahvustest elanikest (72%) tahaks selle säilitamist.
Jätkuvalt väärtustatakse kõrgelt kuulumist NATO-sse ja Euroopa Liitu. Kui kuulumise NATO-sse kiidab heaks 93% eestlastest ja 42% muudest rahvustest elanikest, siis Euroopa Liidu liikmelisust peab tähtsaks 85% eestlastest ja 63% muudest rahvustest elanikest.
Statistikaameti andmetel on hinnatõus olnud viimastel kuudel väga madal ja ilmselt seetõttu on ka elanikkonna tunnetus oma majandusliku heaolu osas püsinud võrreldes septembriga stabiilsena. Enda hinnangul majanduslikes raskustes olevate inimeste osakaal on 31% (septembris oli sama) ning samale tasemele on jäänud ka toetus maksumuudatuste vajalikkusele (toetab 36%, septembris 37%, ja ei toeta 59%). Tõenäoliselt tulenevalt jaanuaris rakendunud maksumuudatustest on mõnevõrra kasvanud majanduslik ebakindlus (detsembris 59% võrreldes 51%-ga septembris), samuti on vähenenud inimeste üldine rahulolu oma eluga (66%-lt septembris 60%-le detsembris). Vähenenud on ka teistest rahvustest küsitletute kuuluvustunne Eesti ühiskonda (juunis 68%, detsembris 59%), kuigi seda peetakse jätkuvalt enda jaoks oluliseks (79%).
Uuringuga saab lähemalt tutvuda Riigikantselei kodulehel: https://riigikantselei.ee/uuringud
