Innovatsioonikonverents tõi kaheks päevaks kokku avaliku sektori juhid, ettevõtjad ja muutuste eestvedajad, et arutada, kuidas jõuda üksikutest edukatest katsetustest süsteemselt uueneva riigini ning muuta avaliku sektori vajadused ettevõtete uuteks arenguvõimalusteks.
Konverentsi avapäeval tutvustati esmakordselt Riigikantselei tellitud OECD analüüsi Eesti avaliku sektori innovatsioonivõimekusest. Analüüs näitas, et viimase kahe aasta jooksul on innovatsiooniga tegelenud vaid 29% Eesti avaliku sektori organisatsioonidest, mida on oluliselt vähem kui Põhjamaades. Lisaks jõuab laiema kasutuselevõtuni üksnes kolmandik olulisematest uuenduslikest ideedest. See tähendab, et kuigi Eestis leidub häid ideid ja uuendusmeelseid inimesi nende elluviimiseks, siis jääb nende potentsiaal sageli täielikult rakendamata.
„Kui ootame avalikult sektorilt julgust katsetada ja ettevõtetega koos lahendusi otsida, peavad seda toetama ka meie juhtimis- ja rahastamisotsused. Peame vaatama, kas praegune töökorraldus annab juhtidele ja töötajatele selleks põhjuse, võimaluse ja kindlustunde,“ ütles Riigikantselei innovatsioonivaldkonna juht Aivar Hiio. „OECD analüüs ja konverentsi probleemseinale kogutud kogemused aitavad mõista, millised takistused vajavad lahendamist riigi tasandil. Oleme juba alustanud arutelusid ministeeriumitega, et leppida kokku konkreetsed sammud, mis toetaksid koostööd ettevõtetega ja aitaksid edukatel katsetustel jõuda püsivasse kasutusse.“
Innovatsioon peab muutuma üksikute eestvedajate algatusest organisatsioonide tööviisi osaks
Konverentsi üks keskseid sõnumeid oli, et innovatsioon ei saa jääda üksikute entusiastide õlule. Avaliku sektori uuendusvõime tugevdamiseks on vaja teadlikku juhtimist, selgeid protsesse ning organisatsioonikultuuri, mis julgustab uusi lahendusi katsetama, vigadest õppima ja põhjendatud riske võtma.
Konverentsi näitusealal tutvustati osalejatele Riigikantselei innovatsioonifondi toel ellu viidud mõjukaid innovatsiooniprojekte. Fondi projektide näitel toodi välja, et on oluline tagada, et edukad katsetused ei jääks üksikprojektideks, vaid jõuaksid laiema kasutuselevõtuni. Selleks vajavad asutused nii juhtkonna tuge kui ka keskseid võimalusi teadmiste, kogemuste ja toimivate lahenduste jagamiseks.
Aruteludes rõhutati ka vajadust mõtestada innovatsiooni senisest laiemalt. Uuendamine ei tähenda alati uue tehnoloogia, teenuse või tööprotsessi loomist. Mõnikord võib kõige suurema mõjuga uuendus olla hoopis mõnest senisest tegevusest loobumine. Avalik sektor peab senisest julgemalt küsima, millised tegevused loovad inimestele ja ühiskonnale tegelikku väärtust ning millised protsessid tekitavad tarbetut bürokraatiat.
Riigi vajadused peavad looma ettevõtetele uusi võimalusi
Konverentsi teisel päeval keskenduti avaliku sektori ja ettevõtete koostööle ning võimalustele, kuidas muuta riigi ees seisvad probleemid ettevõtete jaoks uuteks arendus- ja ärivõimalusteks.
Ühe olulise teemana käsitleti innovatsioonihankeid, mis võimaldavad avalikul sektoril otsida turult uudseid lahendusi probleemidele, millele valmis lahendust veel ei ole. Konverentsil rõhutati, et eduka innovatsioonihanke alus pannakse paika juba enne hanke väljakuulutamist. Varajane suhtlus ettevõtetega, turu võimaluste tundmaõppimine ja probleemide selge sõnastamine aitavad luua eeldused lahendusteks, mis vastavad avaliku sektori tegelikele vajadustele.
Riigi ja ettevõtete tihedam koostöö aitab ühtaegu parandada avalikke teenuseid, kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning luua ettevõtetele võimalusi innovaatiliste lahenduste arendamiseks ja turule toomiseks.
Julgest katsetamisest peab jõudma päris muutusteni
Kahe konverentsipäeva arutelud kinnitasid, et Eesti avaliku sektori innovatsioonivõime tugevdamiseks ei piisa üksnes uutest ideedest või üksikutest edukatest projektidest. Vaja on terviklikku lähenemist, mis ühendab uuendusmeelse juhtimise, katsetamisjulguse, toimivate lahenduste laiema kasutuselevõtu ning avaliku ja erasektori koostöö.
Riigikantselei eesmärk on toetada avaliku sektori süsteemset uuendusvõimet, et innovatsioon aitaks kaasa riigi paremale toimimisele tervikuna. Innovatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid vahend paremate avalike teenuste, tõhusama riigivalitsemise ja ühiskondlike probleemide lahendamise saavutamiseks. Uuendusvõime peab väljenduma eelkõige valmisolekus neid ellu viia.
Innovatsioonikonverents „Julgest katsetusest läbimurdeni“ toimus 3.–4. novembril 2026. Konverentsi korraldasid Riigikantselei, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Innovatsioonikonverentsi esimest päeva kaasrahastati Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest."
Konverentsi fotogalerii: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72177720336699156
