Sildade seisukorra diagnoosimisel ei ole Transpordiametil täna häid tehnilisi vahendeid. Praegune praktika piirdub välimiste kahjustuste hindamisega, mille põhjal otsustatakse, kas silda saab remontida või vaja sild maha lammutada ja rajada selle asemel uus.
Riigikantselei koos Transpordiametiga ette valmistamas konkurssi, mille eesmärk on leida pakkuja, kes uurimis-ja arendustegevuse tulemusel töötaks välja uue metoodika, mis võimaldaks täpsemat ja usaldusväärsemat hindamist olemasolevate sildade sisemiste struktuuride seisukorra kohta, sh katsetada, kuidas detailselt mõõdistada ja määratleda suuri ja pakse raudbetoonkonstruktsioone tervikuna (seest ja väljast), kus leitav betooni enda muutused ning lisaks, kui betoon on veega ümbritsevas keskkonnas. Arvestada tuleb sellega, et Eestis nn. „sillapark“ moodustab julgelt üle 60% veel "nõukogude aegsed sillad“ ja seega mujalt maailmast tehnoloogiaid ei saa üks-ühele üle võtta.
Objektipõhiselt on plaanis katsetada tehnoloogia toimimist kolmel eri konstruktsioonil järgmiselt:
- Umbes 50 aasta vanust rajatist, kus hinnatakse üle 0,5m paksusi raudbetoonkonstruktsioone ja neis olevate armatuurteraseid, nende paigutust ja korrosiooni; betooni karboniseerumist; kloriidide sissetungimist ja sisemisi pragunemisi. Plaanis on lisaks riigiteel Transpordi haldusalas olevale sillale , kaasata ka mõni Kohaliku omavalitsuse haldusalas olev sild, et tutvustada antud ideed ka laiemalt.
- Umbes 10 aasta vanust järelpingestatud raudbetoonkonstruktsioone, kus üheks kandvaks osaks järelpingestustrossid. Eesmärk on hinnata ühes/kahes sillaavas, järelpingestussüsteem paigutust (järelpingetrossid on muutuva paigutusega, kord betoonpinna lähedal ja siis konstruktsiooni keskel), ning trossikanalite ja järelpingestustrosside seiskorda. Täpsemalt vaadeldakse korrosiooniohtu ning kas trossi kanalites on injektsioonimaterjali piisavalt. Kuna järelpingestustrossid hoiavad üleval kogu silla konstruktsiooni, siis trosside lähedal on betooni sisemised pinged väga suured. Eesmärk hinnata ka betooni sisemist pragunemist.
- Kontrollida vee all ja veepiiril asuvate silla aluskonstruktsioonide (raudbetoonvaiad, taldmikud) seisukorda, hinnates betooni ja armatuuri seisukorda. Tihti on nende elementidel kehv visuaalne seisukord, just silla likvideerimise põhjuseks, kus arvatakse et need elemendid ei pruugi silda ja seal peal liikuvat koormust kanda.
Projekti eeldatav kestvus on 18 kuud ning maht 1,26 miljonit eurot. Konkurss on planeeritud välja kuulutada 2024 aasta kevadel.
Turukonsultatsioonil soovime:
- teavitada turuosalisi eelseisvast konkursist
- saada aimu, kes võiksid olla turul potentsiaalsed pakkujad
- aidata neil mõista töö tellija ambitsioone, eesmärke ja vajadusi
- saada tagasisidet, mis aitaks meil koostada konkursi tehnilist kirjeldust selliselt, et see oleks teostatav
Osalemiseks palume registreerida hiljemalt 10. jaanuariks SIIN. Kohtumise link saadetakse ette registreerunutele.
Kui sul ei ole võimalik osaleda, siis üritusel jagatavad materjalid ja kokkuvõtte on pärast üritust leitavad SIIT, samuti teeme need kättesaadavaks konkursi läbiviimise tingimuste lisana.
Projekti "Olemasolevate sildade toimivuse ja konstruktsiooni seisukorra hindamise eksperimentaalarendus" rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021– 2027 meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest. Meetme elluviija on Riigikantselei.
Kontakt:
Anni Lehari, Riigikantselei strateegiabüroo avaliku sektori innovatsiooni ekspert, 5634 0652, [email protected]
Taivo Kurg, Transpordiameti rajatiste ekspert, 5886 2220, [email protected]
