Taristuehituse Liidu (ESTEL) hinnangul vajab taristu arendus pikaajalist plaani ning mitmete sektorit koormavate nõuete leevendamist. „Investeeringud taristusse ning sektori aktiivsus on võtmetähtsusega majanduse käimatõmbamisel. Seega tuleb tagada valdkonna pikaajaline planeerimine ja läbi lepinguõiguse osapoolte tõhus koostöö, samuti vähendada nõudeid uuringutele ja asjaajamisele. Muu hulgas tuleks lihtsustada keskkonnalubade väljastamist jäätmete, välisõhu ja maavarade valdkonnas,“ ütles liidu esindaja Veiko Veskimäe nõukoja kohtumisel.
Olulise eesmärgina toodi välja ka ehitiste planeerimisel nõutavate uuringute mahu vähendamist. „Loobuda tuleks rajatiste planeerimisel näiteks nendest Terviseameti poolt nõutud uuringutest, millel puudub seos ehitisega või mis ei anna olulist lisateavet ega väärtust,“ selgitas Veskimäe. Majanduskasvu nõukoda võttis täiendava teemana arutlusele ka taristuehituse digitaliseerimise võimalused – sealhulgas kesksete andmebaaside ja digitaalse kaksiku kasutuselevõtu.
Lisaks taristuvaldkonnale analüüsiti kohtumisel Tööandjate Keskliidu esitatud aruandluse lihtsustamise ettepanekuid. Liidu esindaja Ivo Suursoo hinnangul on nii Euroopas kui Eestis tipptasemel valmisolek aruandluskohustuse vähendamiseks. „Riik ja erasektor on mõlemad väga huvitatud andmeesitamise korrastamisest, siiski on muudatuste elluviimine aeglane ja põhineb n-ö heal tahtel. Andmepõhisele aruandlusele üleminek nõuab aga valdkonnaüleseid lahendusi ja tervikvaadet,“ märkis Suursoo.
Riigi andmehalduse tõhusamaks muutmiseks on tema sõnul vaja luua jagatud andmekogujate ehk nn andmehuubide mudel. „Eesmärk on lõpetada olukord, kus iga amet kogub samu andmeid raisates sellega aega ja raha ning vähendades teenuste kvaliteeti. Nii näiteks võiks maksu- ja tolliametist saada kõiki töösuhteid puudutavate andmete koguja, selle asemel, et seda teevad kolm või neli erinevat asutust,“ kirjeldas ta. Nõukoda andis soovituse luua andmehuubide struktuur koos vastutajate ja etappidega selle aasta lõpuks.
Riigisekretär Keit Kasemets täiendas, et andmete automatiseerimise tegevuskava sai juba septembri lõpus nõukoja heakskiidu, nüüd on oluline jälgida, et edasised sammud oleksid tempokad ja selgelt eesmärgistatud. „Andmete esitamise ja kasutamise hõlbustamine on jätkuvalt oluline teema, ministeeriumid ja asutused on asunud juba ka tegutsema, esimesed andmebaaside ühendamisest saavad teoks juba uue aasta keskpaigaks,“ lausus Kasemets.
Nõukoja arutelul osalenud ning oma valdkonnas bürokraatia vähendamisest ülevaate andnud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo märkis, et lähiajal on tema haldusalast seadustesse jõudmas mitu olulist muudatust. „Oleme küll alles muutuste alguses, aga oluline start on antud. Konkreetsete sammudena on riigikokku jõudnud mitmed planeerimist puudutavad lihtsustused, mis vähendavad planeeringute menetlusele kuluvat aega, ja töölepinguseaduse paindlikumaks muutmine. Samuti kaasajastame tööohutuse ja -tervishoiu nõudeid ning vähendame järelevalvet,“ ütles Keldo.
Järgmine efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja kohtumine toimub 12. detsembril.
Ülevaade nõukojale tehtud ettepanekutest ning nende elluviimisest: https://www.riigikantselei.ee/majanduskasvu-noukoda
Lisainfo: [email protected]
