„Eesti on maailmas tuntud uuendusmeelse digiriigina ning selle edu taga on suuresti meie avaliku sektori inimesed. OECD analüüs kinnitab, et meil ei ole puudu uutest ideedest ega tahtmisest neid ellu viia, kuid liiga palju sõltub üksikute eestvedajate entusiasmist. Peame jõudma selleni, et uute ja paremate lahenduste otsimine oleks iga asutuse igapäevase töö ja juhtimiskultuuri loomulik osa,“ ütles riigisekretär Keit Kasemets. Tema sõnul on uue lahenduse väljatöötamine sageli alles esimene samm – märksa suurem väljakutse on selle püsiv kasutuselevõtt, et uuendusest sünniks ka tegelik kasu.
OECD hindamise üheks keskseks järelduseks on, et Eesti avaliku sektori uuendused sõltuvad sageli motiveeritud töötajatest ja juhtidest, mitte asutuste süsteemsest valmisolekust muutusi ellu viia. Seetõttu võib eestvedaja lahkumisel katkeda ka uuenduste arendamine. Samuti keskendus 68 protsenti uuendustega tegelenud töötajatest olemasolevate tööprotsesside ja teenuste täiustamisele, vähem tegeleti tulevaste probleemide ennetamise ja suuremate, asutusteüleste muutustega.
„Eesti on digiriigi arendamisel rahvusvaheline eeskuju, kuid meie analüüs toob esile olulise vastuolu: tehnoloogiline edumaa ei tähenda automaatselt, et innovatsioon oleks kogu avalikus sektoris juurdunud. Eesti peab liikuma üksikute entusiastide eest veetud uuendustelt süsteemsema lähenemiseni, kus kõigil asutustel on võimalused, oskused ja juhtide tugi uute lahenduste katsetamiseks ning kasutuselevõtuks,“ ütles OECD avaliku halduse direktoraadi asedirektor Gillian Dorner.
Üks olulisemaid kitsaskohti on katsetatud lahenduste edasine kasutuselevõtt ja levik. OECD analüüsi järgi jõuab vaid kolmandik kõige olulisematest uuendusideedest laiema kasutuseni. Samuti hinnatakse uuenduste mõju liiga vähe, mistõttu napib tõendeid otsustamaks, milliseid lahendusi jätkata või laiendada ja millised lõpetada.
OECD soovitab tugevdada Riigikantselei eestvedamisel avaliku sektori innovatsiooni koordineerimist, arendada juhtide ja töötajate oskusi ning kaasata inimesi, ettevõtteid ja teadlasi lahenduste kujundamisse senisest varem. Samuti soovitab OECD tugevdada avaliku sektori innovatsioonifondi, et toetada lisaks katsetamisele ka toimivate lahenduste laiemat kasutuselevõttu. Laiemalt tuleb leida pikaajalisemaid rahastusvõimalusi, et innovatsiooniprojektid ei sõltuks üksnes ajutisest Euroopa Liidu rahastusest.
Samuti leitakse, et riigihangetes tuleb anda ruumi parematele lahendustele. OECD soovitab kirjeldada hangetes soovitud tulemust, võimaldades ettevõtetel pakkuda selle saavutamiseks erinevaid lahendusi. Samuti soovitatakse tasakaalustada intellektuaalomandi tingimusi, et riigi tellimusel loodut saaksid ettevõtted edasi arendada ja teistele turgudele viia.
Riigikantselei tellitud ja avaliku sektori innovatsioonifondist rahastatud hindamine käsitleb innovatsioonivõimekust riigi, asutuste ja töötajate tasandil. See põhineb 2025. aasta detsembrist 2026. aasta veebruarini toimunud küsitlusel, ekspertintervjuudel, fookusrühmade aruteludel ja dokumendianalüüsil.
Hindamise tulemusi tutvustati 3. novembril innovatsioonikonverentsil „Julgest katsetusest läbimurdeni“. Hindamisega saab tutvuda: https://www.oecd.org/en/publications/strengthening-the-innovative-capacity-of-the-public-sector-of-estonia_c2c09a06-en.html
