Võrreldes teiste OECD riikidega, peavad Eesti elanikud Eestit väga turvaliseks riigiks ning ainult 4% vastajatest tõstatas murekohana kuritegevust ja vägivalda. Samal ajal oli OECD keskmine näitaja 30%.
Avalike teenustega oli rahul 83% Eesti elanikest, mis oli võrreldes 2021. aastaga kasvanud 7,5% ning on 20% kõrgem kui OECD keskmine. OECD riikidest oli kõrgema tulemusega vaid Luksemburg (84%). Eestis ollakse rahul ka teenuste ligipääsetavuse ning sellega, et digitaalsed avalikud teenused on lihtsasti kasutatavad.
Sarnaselt kõikide teiste uuringus osalenud OECD riikidega, teeb Eesti elanikele enim muret inflatsioon, mida pidas probleemiks 74% vastajatest ja mis on 15% rohkem OECD keskmisest näitajast.
Eestis usaldab valitsust 38% vastajatest, mis on sarnane OECD keskmise tulemusega, kuid langenud võrreldes 2021 aastaga 9%. Riigikogu usaldab 27% vastajatest ning erakondi 17%, mis on 7% võrra madalam tulemus kui OECD keskmine. Avalikku teenistust usaldab Eestis 49% inimestest, mis on kõrgem kui OECD keskmine tulemus, ning kohalikke omavalitsusi 46% vastanutest, mis on sarnane OECD keskmise tulemusega.
Viimaste aastate kriiside valguses on uuringust tulenevalt oluliseks näitajaks ka elanike usk avalike institutsioonide suutlikkusesse kaitsta inimesi hädaolukorras.
Võrreldes 2021. aastaga on see näitaja langenud 9% võrra olles 2023. aastal 46%.
„Riigikantselei on töötamas välja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõud ning sellest vaatest peaks lähiaastatel kindlus ühtse kriiside juhtimise võimekusse kasvama,“ kommenteeris riigisekretär Taimar Peterkop raporti tulemusi ja plaanis olevaid tegevusi.
Eesti tulemused jäid OECD keskmisele alla ka näitajates, mis puudutasid koosloomet ning inimeste võimalust osaleda poliitika kujundamises ka valimistevahelisel ajal, et kaasa rääkida neid puudutavates muudatustes. Näiteks nõustus vaid 17% vastajatest, et poliitiline süsteem võimaldab neil poliitika kujundamises kaasa rääkida ning 20% vastajatest uskus, et kui valitsus poliitikate väljatöötamisel, näiteks ministeeriumi veebilehel loodud võimaluste või avalike arutelude kaudu inimeste tagasisidet küsib, võetakse seda ka otsuste tegemisel arvesse.
„Riigivalitsemine toimub üha enam kriiside kontekstis ning otsuseid tuleb teha kiirelt. Sellega tuleb harjuda, kuid on oluline on leida viise, kuidas mitte unustada väärtusi nagu koosloomeline poliitikakujundamine, kaasav poliitiline kultuur ning poliitikakujundamise tõendus- ja teadmispõhisus,“ kommenteeris riigisekretär Taimar Peterkop ning toonitas, et kuigi usaldus valitsuste vastu on kahanenud enamikus OECD riikides, ei saa jätta tähelepanuta kui rahva usaldus langeb riigivalitsemise aluspõhimõtete osas.
„Valitsused üle maailma on keerulises olukorras, kuna ootused toimetulekule keerukate väljakutsetega nagu kliimamuutused, ebastabiilne geopoliitiline olukord ja tehnoloogia areng järjest kasvavad. Samas ei aita järjest süvenev polariseerumine ning usalduse vähenemine valitsustel vajalikke muutusi ellu viia,“ ütles Taimar Peterkop.
Peterkop märkis ka, et Riigikantselei on käivitanud nii avaliku sektori innovatsioonifondi kui ka koosloomekiirendi, et tõsta avalikus sektoris innovatsiooni ja koosloome võimekust ning suurendada valitsemise avatust, läbipaistvust ja usaldusväärsust.
OECD viis usaldusuuringu läbi 2023. aasta oktoobris ja novembris ning uuringus analüüsiti inimeste kogemust ja rahulolu riigivalitsemisega, sh küsimusi seoses valitsuste vastutustundlikkusega, kui paindlik on avalik sektor erinevatele väljakutsetele reageerimisel, kuidas tullakse toime keerukate ja globaalse haardega küsimustega ning milline on hinnang avatuse, õigluse ning aususe põhimõtetele riigivalitsemises. Uuringus osales 30 riiki ning Eesti osales uuringus teist korda.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda OECD kodulehel.
