Peaminister Kristen Michali sõnul on 8.-12. juunil üle Eesti toimuv ILVES riigi üks suurimaid kriisiõppusi, kus saavad kokku riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja vabatahtlikud – mitmed tuhanded inimesed üle 130 organisatsioonist. "Lai riigikaitse ei ole vaid mõiste, igaüks peab teadma oma rolli ja ülesannet. Eesmärk on, et ka kriisiolukorras sünnivad otsused kiiresti ja arusaadavalt, info liigub sujuvalt ning vajalikud teenused toimivad. Me teame, et vaenlane püüab külvata segadust ja hirmu ning lõhkuda usaldust. Just selliseid olukordi ILVESel harjutataksegi lahendama. Oluline on valmisolek ja koostöös läbi harjutamine. Nii on Eesti riik ja meie inimesed paremini valmis mistahes ettetulevaks kriisiks," ütles peaminister Michal.
Suurõppuse ILVES 2026 eesmärk on harjutada juhtimist ja koostööd erinevate kriisiolukordade lahendamisel ning riigi ja ühiskonna toimepidevuse tagamisel. Õppusel harjutatakse, kuidas tulla edukalt toime vaenuliku riigi mõjutustegevusega, sealhulgas selliste olukordadega nagu infooperatsioonid, massikorratused, sabotaaž, plahvatused ja droonioht. Fookuses on olukorrad, kus tuleb samaaegselt teha kiireid otsuseid, tagada avalik kord ja inimeste turvalisus ning hoida elutähtsad teenused toimimas. Õppusel käsitletakse seda, kuidas kriise juhitakse, kuidas omavahel koostööd tehakse ning kuidas jõuab inimesteni selge ja usaldusväärne info. Samuti harjutatakse näiteks evakuatsioone, päästetöid ja abivajajate toetamist.
Õppuse põhiosa toimub viiel järjestikusel päeval, 8.–12. juunil 2026 üle Eesti. Sel ajal võib avalikkus märgata tavapärasest rohkem ametkondade tegevust või saada teavitusi õppuse käigust. Avalikus ruumis toimuvatest õppustest teavitatakse ette ning tagatakse ohutus. Lisaks korraldatakse ILVESe raames kogu aasta vältel erinevaid osaõppusi ja ettevalmistavaid tegevusi, näiteks viiakse läbi asutusesiseseid ja -vahelisi õppusi, korraldatakse koolitusi ja õppepäevi, testitakse koostöö- ja infovahetusprotsesse.
ILVES 2026 on pikalt ette planeeritud õppus, mille ettevalmistustööd on kestnud praeguseks juba ligi aasta. Õppuse korraldamine ei tähenda vahetut ohtu. Kriisiõppuse ILVES 2026 korraldamist koordineerib ja rahastab Riigikantselei koostöös partnerasutustega. Õppuste regulaarse korraldamise näeb ette hädaolukorra seadus, mille kohaselt tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul korraldada üleriigiline kriisireguleerimise kompleksõppus. Viimati toimuski sarnane õppuste seeria (CREVEX) 2023. aastal.
Ilvesest
Ilvese nimi ei ole õppusele valitud juhuslikult. Ilves on iseseisev, nutikas ja osav. Sageli ei ole teda näha ega kuulda, kuid jäljed kinnitavad, et ilves on alati valvel ja tegutseb. Ning ta on õigel hetkel valmis reageerima ja otsustavalt kaitsma oma territooriumi. Sama põhimõte kehtib ka kriisivalmiduse puhul. Valmisolek tähendab, et süsteemid toimivad, igaüks teab oma ülesannet, koostöö sujub ja otsused sünnivad õigel ajal. Kui olukord seda nõuab, on tegutsemine konkreetne, koordineeritud ja nähtav. Ilves sümboliseerib valmisolekut, mis tugineb kogu ühiskonnale. Riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja kogukonnad panustavad igaüks oma rollis, et kriisi korral saaks läbimõeldult, kiiresti ja otsustavalt tegutseda. See loob ka turvatunnet. See on valmisolek, mida järjepidevalt hoitakse ja edasi arendatakse. Märkamatult valmis – just nagu ilves.
Lisainfo:
Maris Lindmäe
ILVES 2026 reaalkommunikatsiooni juht
Riigikantselei
Tel: 5366 5040
E-post: [email protected]
