Mõjude hindamine

Mõjude hindamine on protsess, mille abil kogutakse tõendusmaterjali poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta, hinnates nende potentsiaalseid tagajärgi.

Mõjude hindamine parandab valitsuse otsustusprotsesside kvaliteeti ja läbipaistvust ning loob paremad eeldused, et need otsused avaldavad soovitud mõju ühiskonnaelu asjade korraldusele. Mõjude hindamise näol ei ole tegemist poliitilise otsustuse asendajaga, vaid seda toetava tegevusega.

Vabariigi Valitsus kinnitas 2012. aastal mõjude hindamise metoodika, mille eesmärk on anda valitsusasutustele juhiseid mõjude analüüsi korraldamiseks, et parandada ja ühtlustada valitsusasutuste võimekust valitsuse poliitikate kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel.

Riigikantselei toetab mõjude hindamist Euroopa Liidu sotsiaalfondi vahendite abil. Eesmärk on parandada valitsusasutustes ettevalmistatavate valitsuse ja Riigikogu otsuste mõjude hindamist, rakendada ühiseid reegleid ning ühtlustada mõjude hindamise praktikaid.

Seni koostatud mõjude hinnangud leiab siit: /viide uuringute lehele/

Mõjude hindamine, sellega seotud eelnõude kooskõlastamine ja kaasamine aitavad kaasa, et tehakse vähem asju, mille tagajärjed on prognoosimata või olulisel määral ebaselged.

Mõjude hindamise näeb ette Vabariigi Valituse reglement.

Kellele mõjude hindamise metoodika mõeldud on?

Mõjude hindamise metoodika on juhindumiseks valitsusasutuste ametnikele, kes tegelevad poliitikakujundamisega ning seejuures puutuvad kokku:

  • õigusaktide ettevalmistamise,
  • valdkonna arengukavade väljatöötamise,
  • Euroopa Liidu asjades valitsuse seisukohtade kujundamise või õigusaktide ülevõtmisega.

Need on ametnikud, kellel on enim põhjust kursis olla mõjude hindamise temaatikaga nii poliitikat välja töötades kui ka seda hinnates. Metoodikas esitletakse universaalset lähenemist mõjude hindamisele kõigi ülalnimetatud kolme protsessi puhul, kuna sammud probleemi tuvastamisest lahenduste väljapakkumiseni on sarnased.

Esialgne mõjude hinnang

Esmane mõjude analüüs tuleb lisada valdkonna arengukava koostamise ettepaneku juurde ning samuti Euroopa Liidu asjade juurde, milles Vabariigi Valitsus peab kujundama seisukoha. Seaduseelnõude ettevalmistamisel tehakse esialgne mõjude hinnang väljatöötamiskavatsuses (http://www.just.ee/oma).

Kui esialgse mõjude analüüsi käigus ilmneb, et mõjud on olulised, esitatakse põhjalikuma mõjuanalüüsi tulemused eraldi mõjude analüüsi aruandes või eelnõu seletuskirjas või tuuakse välja, mis ajaks põhjalikum mõjuanalüüs valmib. Sellisel juhul võidakse pärast põhjalikuma mõjuanalüüsi valmimist tulla tagasi Vabariigi Valitsusse seisukohtade muutmiseks või kasutada saadud teadmisi juba väljatöötatud seisukohtade kaitsmisel.

Esmase mõjude analüüsi tulemused tuuakse välja seletuskirjale lisatavas vormis „Esialgne hinnang arengukava või Euroopa Liidu algatusega kaasnevatele mõjudele“. Seletuskirjas tuuakse välja olulisemate mõjude kokkuvõte.

Viimati uuendatud 30.09.2020