Innovatsioonitiim

Innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid koostöös ministeeriumite ja allasutustega kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks. Tiim korraldab ka innovatsioonivõrgustiku iKlubi kokkusaamisi ning teenusedisaini koolitusi avaliku sektori ametnikele.

Viieliikmelise Avaliku Sektori Innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid koostöös ministeeriumite ja allasutustega kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks. Viime seda ellu disainmõtlemisele rajatud innovatsiooniprogrammide, teenusedisaini koolituste ja innovatsioonivõrgustiku ürituste kaudu. Avatud innovatsioonile omaselt kaasame protsessi nii lõppkasutajaid kui koostööpartnereid igast sektorist, ammutame inspiratsiooni ning õpime maailmakogemusest.

Tiim loodi avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma ettepanekul juunis 2018 kuue ministeeriumi ühise algatusena. Tänaseks on ühinenud kõik üksteist Eesti ministeeriumi. Tiim on loodud eksperimendina kolmeks ja pooleks aastaks (juuni 2018 - detsember 2021). Kui ettevõtmine ennast õigustab, siis jätkatakse.

Innovatsioonitiimi siht on leida uusi lähenemisi, kombata piire, katsetada, kiirelt õppida ja koheselt lähenemisi täiustada – mõtteviisid ja praktikad, mis pole avalikus sektoris just liialt levinud.

Ajakohane teave tulevaste sündmuste kohta on leitav meie facebookist.

Innotiim: Merilin Truuväärt, Daniel Kotsjuba, Helelyn Tammsaar, Ave Habakuk ja Maarja Mõtus

Tahan ajateenistusse

Kuigi Eesti ühiskonnas on kõrge toetus riigikaitsele, on ka neid noori mehi, kes kaitseteenistuse kohustust mingil põhjusel ei täida. Innotiimi programmis paneme korraks ootele riigi oma ootuste ja seadusetega ning püüame mõista paremini, miks terve hulk noori seda kohustust väldib. Mis on hirmude taga? Mis motiveeriks tulema? Millised on reaalsed takistused, millised pigem ettekäänded?

Projektis osalevad Kaitseressursside Amet, haridus-ja teadusministeerium, Kaitsevägi ja kaitseministeerium.

Innotiimist on mentoriks Helelyn Tammsaar.

Noorte hea vaimne tervis

Teine innovatsiooniprogrammi projekt tegeleb küsimusega – Mida me saame teha, et iga laps Eestis oleks hea vaimse tervise juures? Meie eesmärk on mõista, mida erinevad osapooled vajavad ja saavad teha, et laps kujuneks selliseks inimeseks, kes on väga hea sõber iseendaga, suudab edukalt toimida nii sõbrana kui pere osana. Pikemas vaates, täiskasvanuna, suudaks olla suurepärane kaaslane lisaks iseendale ka oma kolleegidele, sõpradele ja perele.

Projektis osalevad Haridus- ja Noorteamet, haridus- ja teadusministeerium, Harjumaa Omavalitsuste Liit, sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Lastevanemate Liit

Innotiimist on mentoriks Daniel Kotsjuba

Hajala eestlased äridiplomaatias

Kuidas Hemingway kirjutanud ongi, “ükski Lõunavete korralik jahisadam ei ole täielik ilma vähemalt kahe päevitunud ning soolastest meretuultest pleekunud peaga eestlaseta” Hinnanguliselt elab väljaspool Eesti piire ligi 200 000 eestlast. Vaid väga väike osa hajala eestlastest on ühenduses saatkondadega ja sedagi ainult kriisiolukordades. Samas on varasematest uuringutest ilmnenud, et paljud rahvuskaaslased tahaksid hoida sidet Eestiga oleksid valmis Eesti tegemistesse panustama piiri tagant, kui nad vaid teaksid kuidas. Siin pool piiri on meil palju innukaid välisturgudele laienevaid ettevõtteid, kelle jaoks on oluline mõista välisturu olusid ja nüansse ning leida seal õiged inimesed, kes aitaks nende äridel kasvada.

Projektis osalevad välisministeerium, Haridus- ja Noorteamet, kultuuriministeerium ja siseministeerium.

Innotiimist on mentoriks Ave Habakuk

Toidu raiskamise vähendamine

See kohupiim, mille parim enne läks mööda. See hakklihakaste, mis ununes külmikusse? Üks kuuest selle aasta projektist keskendub toidu raiskamise vähendamisele. Paljudele on üllatuseks tõsiasi, et koguseliselt läheb kõige rohkem toitu raisku kodumajapidamistes, mitte kaubanduses ega restoranides. Üle kolmandiku Eesti kodude toidujäätmetest on toit, mis oleks võinud kellegi kõhtu täita. Paremini toiduga ümber käies saame vähendada toidupuudust nende seas, kel toitu napib. Lisaks, toitu ületootes koormame asjatult keskkonda ja kulutame ressursse toidu tootmisele ja jäätmekäitlusele. Meie soov on innoprogrammis anda hoogu toitu väärtustavale käitumisele kodudes. 


Projektis osalevad maaeluministeerium, keskkonnaministeerium, sotsiaalministeerium,  Saaremaa vald,  Eesti Korteriühistute liit.

Innotiimist on mentoriks Maarja Mõtus

Poole vähem tuleshukkunuid

Pea igal nädalal saame uudistes lugeda mõnest tulekahjust, mis halvimal juhul on kaasa võtnud ka ühe või mitme inimese elu. Kuigi tulekahjusid juhtub Eestis sama sageli kui teistes Põhjamaades, siis surmaga lõppevaid juhtumeid on meil kahjuks kolm korda rohkem. 

Kuidas saaksime teha nii, et Eestis oleks igal aastal poole vähem tulesurmasid? Sellele ambitsioonikale küsimusele otsib vastust meie koduste tuleõnnetuste tiim. Tiim uurib põhjalikult juhtunud õnnetuste asjaolusid, otsides sealt uusi taipamisi, mis aitaksid meil avastada midagi sellist, mille peale varem pole tulnud. 

Projektis osalevad Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Sotsiaalkindlustusamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Tori Vald ja Märjamaa Vald.

Mentor Laura Aaben

Psühhosotsiaalne kriisiabi

Ilmselt kõik te olete kuulnud jaanuaris toimunud Lasnamäe trepikoja tulistamisjuhtumist, Kakumäe gaasiõnnetusest või mõne noore inimese suitsiidist. Sellised sündmused mõjuvad kahtlemata traumaatiliselt hulgale inimestele – hukkunute lähedastele, sündmust pealt näinud inimestele, koolikaaslastele jne. Niivõrd traumaatiliste sündmuste järgselt vajavad inimesed psühhosotsiaalset tuge, sest abita jäämine võib tekitada hilisemaid vaimse tervise probleeme. Täna kahjuks puudub süsteemne lahendus, kuidas traumaatiliste sündmuste järgselt inimestele psühhosotsiaalset abi pakkuda. Meie soov innoprogrammis on leida lahendus, et üksi inimene ei jääks traumaatiliste sündmuste järgselt abita.

Projektis osalevad  Sotsiaalkindlustusamet, Harjumaa Omavalitsuste Liit, sotsiaalministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet ning Võru Linnavalitsus.

Mentor Krõõt Kroonmäe

Lõppenud projektid

Täiskasvanute eesti keele õppe projektis võeti fookusesse erinevate õppijate vajadused ning keeleõppe teekond. Ühe lahendusena töötati välja teenused kokkutoov eesti keele õppe digivärava prototüüp. Lisaks töötati keeleõppeks välja uudne lühivestluste formaat, Keelerulett, kus on võimalik tunni aja jooksul vestelda eesti keeles juhuslikus grupis etteantud teemadel.

Projektis olid esindatud kultuuriministeerium, Integratsiooni SA, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, Töötukassa ja siseministeerium

Projekti fookuses on kõrge riskikäitumisega 11-26aastased lapsed ja noored, kes on lahkumas vanglast, kinnisest lasteasutusest või mitmedimensiooniliselt pereteraapialt. Eesmärgiks on tagada nende turvaline kohandumine vabaduses ja eakohane iseseisvumine. Noorte perede ja lähivõrgustiku kaasamine projekti sihtgruppi tuleneb tõdemusest, et kogukonda naasmisel ei pakuta neile noortele ja lastele piisavalt tuge.

Katsetati “Ringist välja” lahendust – intensiivset võrgustikukoostöö mudelit kinnistest lasteasutustest väljunud noortele. 

Projektitiimi kuulusid Sotsiaalkindlustusameti, justiitsministeeriumi, Viru Vangla, Maarjamaa Hariduskolleegiumi, Tallinna laste turvakodu ja Rapla lastekaitsetöö esindajad.

Vestlustest Eesti inimestega selgus, et tervisega seotud teemadega järjepidamine on keeruline ja tervisesüsteemis orienteerumine vaevaline. Tiim katsetas erineva erineva ajahorisondiga lahendusi:

  1. tiim lõi tulevikuvisiooni, milline võiks välja näha kasutajasõbralik terviseportaal, mis aitaks inimesele oma tervisega seoses järge pidada.
  2. pakuti välja ootejärekordade lahendus vähendamaks inimeste ajakulu ja muret arstiaegade broneerimisel. Projekti tulemusena saab patsient tulevikus lisada ennast ootejärjekorda, juhul kui ta ei leia endale sobivat vastuvõtuaega, mispeale pakutakse talle arstiaegu proaktiivselt.  
  3. testiti sms-meeldetuletusi koostöös Pärnu Haiglaga vähendamaks tühivisiite. 

Tiimi moodustasid sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Connected Health klastri, Tervise Arengu Instituudi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad. 

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Kahekümne aasta jooksul on järjest kasvanud 15–16-aastaste kooliõpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet. Uuringud näitavad, et noored, kes tarvitavad enam uimasteid, panevad suurema tõenäosusega toime ka õigusrikkumisi või võtavad riske seksuaaltervise valdkonnas. 

Politsei otsis programmis lühisekkumist esimest korda keelatud ainetega vahelejäänud alaealistele. Töötati välja abivajadust kaardistav ning vanemaid võimestav perevestluse formaat. Tänaseks on valminud ning kasutusele võetud vestluse juhis koos ohumärkide loeteluga. Projekti

Tiimis olid esindatud Politsei- ja piirivalveamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, haridus- ja teadusministeerium, Nõmme ja Saku lastekaitsetöötajad ning Eesti Noorsootöö Keskus.

Põllumajandus- ja kalandussektoris on lubatud kasutada eriotstarbelist aktsiisisoodustusega diislikütust. Märkimisväärse väärkasutuse tõttu jääb täna riigil jääb saamata ca 4,7 mln eur aktsiisitulu aastas. Projekti eesmärgiks on sügavamalt mõista nii väärkasutuse mehhanisme ja tagamaid, kui ka seda, milliste kriteeriumite põhjal tuleks määratleda otstarbelist kasutamist. Tiim katsetas erinevaid lahendusi:

  1. Analüüsiti õigustaud isikute registri loomise võimalusi.
  2. Kaaluti registri alternatiivina maksutagastuse lahendust.
  3. Töötati välja lihtne meelspea kütusemüüjale väärkasutuse vähendamiseks.
  4. Viidi läbi e-kirjade eksperiment vähendamaks väärkasutust.

Laialdasele eriotstarbelise diisli väärkasutamisele töötasid lahendusi välja maaeluministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad. 

Vaata ka projekti kokkuvõtvaid slaide.

Inimkannatanutega liiklusõnnetused ei ole Eestis viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Peale intervjuusid tavaliste eesti inimestega mõistsid tiimiliikmed Avaliku sektori innovatsioontiimist, Siseministeeriumist, Politsei- ja Piirivalveametist ning Maanteametist, et kiiruseületamine on ühiskonnas laialt aktsepteeritud sotsiaalne norm. Trahvidesse suhtutakse kui kommunaalarvetesse, mis tuleb tasuda, ent need ei mõjuta inimeste liikluskäitumist ega väärtushinnanguid. Samas mäletasid juhid eredalt vestlusi politseiga ning teeserval trahvi väljastamisega kaotatud aega. Need taipamised viisid “Rahunemispeatuse” katsetusteni, püüdlusega mõista, kas ajakaotus võiks olla liikluskäitumise mõjutajana alternatiiv rahatrahvile. Projektist kasvasid välja ka Usaldustsooni katsetus Viimsis ning idee disainida trahviteatised ümber tõhusamaks mõjutusvahendiks. Katsetused avasid avaliku diskussiooni kiiruseületamise ja praeguste mõjutusmeetmete üle ning julgustasid Politsei- ja Piirivalveametit katsetama oma töös uusi ja julgeid kasutajakeskseid lähenemisi, olles sellega heaks eeskujuks avalikus sektoris. 

Mõtleme lahendustele, mis aitavad alustaval ettevõtjal jalad alla saada. Kaugem eesmärk on koondada ettevõtjale vajaminev info, teenused ja kohustused ühte aknasse. 

Kuidas motiveerida inimesi prügi sorteerima? Vestlused 26 Eesti inimestega näitasid, et tänane prügi sorteerimise korraldus on killustunud ja ebamugav. Katsetasime uusi võimalusi motiveerimaks inimesi prügi sorteerima. Prügi sorteerimise eksperiment Kuressaares näitas, et ligi neljandik seni prügi mitte sorterivatest inimestest on valmis kaasa tulema, kui teha sorteerimisega alustamine neile lihtsaks. Ühtsed prügimärgised ja sorteerimisjuhised on tänaseks kasutusele võtnud kõik kolm Eestis tegutsevat pakendiorganisatsiooni.

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Sotsiaalkindlustusamet pöördus avaliku sektori innovatsiooniprogrammi sooviga puude määramine automatiseerida. Kasutajaintervjuud viisid tiimi aga taipamiseni, et puude määramine üksinda inimest ei aita, vaid ta vajab abi, et igapäevatoimingutega hakkama saada. Sellest lähtuvalt disainiti protsess, kus varasema kolme taotluse asemel pakuti puudega lapse vanemale proaktiivset abi, säästes puuetega laste vanemaid hulgast keerulisest bürokraatiast. Lapsed sai kiiremini vajalikele teenustele ja SKAs vähenesid väiksema taotluste arvu tõttu menetluskulud.

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Eesmärk on muuta majutusteenuse kasutajate registreerimine majutusettevõttesse kiiremaks ja mugavamaks nii, et see aitaks paremini kaitsta ka riigi sisejulgeolekut.

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Projekti eesmärgiks oli muuta vähipatsiendi raviteekond patsiendile sujuvamaks ning terviklikumaks, leides võimalusi haigusega paremaks toimetulekuks. Välja töötati lahendused, mida piloteeritakse täna mitmes Eesti haiglas – teiste hulgas õde-koordinaatori ametikoht vähendamaks patsiendi ja lähedaste koormust või digilahendused patsiendi paremaks ravi teadlikkuseks ja järgimiseks ning hospitaliseerimiste ja EMOsse pöördumiste vähendamiseks. Projektis osalesid Avaliku sektori innovatsioonitiimi eestvedamisel ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla algatusel sotsiaalministeerium ning Haigekassa. Patsiendikeskse raviteekonna disaini projekti tulemusena on hakatud Eesti meditsiinis laiemalt rääkima patsientide kogemuse kaardistusest kui kesksest instrumendist teenuse kujundamisel. 

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Eesmärk on suurendada maal elavate inimeste spontaanset liikumisvabadust, avalike teenuste kättesaadavust, toetada tööturule naasmist ja seeläbi vähendada regionaalseid probleeme.

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

Eesmärk on luua terviklik õigusloome/poliitikakujundamise protsessi toetav kasutajasõbraliku IT-platvormi prototüüp, et toetada eelnõude koostajate ja teiste Eesti elust huvitatud inimeste läbipaistvat koosloomeprotsessi. 

Loe lähemalt projekti kokkuvõtvatelt slaididelt.

2020. aasta Eesti Disainiauhindade konkursil sai innotiim kolm auhinda:

  • Aasta disainimuutja: Avaliku sektori innovatsioonitiim
  • Aasta disainitegu: ‘‘Rahunemispeatus Eesti teedel‘‘
  • Aasta teenusedisain avalikus ja kolmandas sektoris: Innovatsioonitiim patsiendikeskse raviteekonna disain

Innovatsioonitiim on Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia laureaat 2020 disainialase tegevuse eest.

Merilin Truuväärt

merilin.truuvaart@riik.ee

+372 53449494

Helelyn Tammsaar

helelyn.tammsaar@riik.ee

+372 56800704

Daniel Kotsjuba

daniel.kotsjuba@riik.ee

+372 5205288

Ave Habakuk

ave.habakuk@riik.ee

+372 53407733

Maarja Mõtus

maarja.mõtus@riik.ee

+372  53437669

Viimati uuendatud 21.10.2021