Riigi kaitsetegevuse ülesehitus
Riigi tegevus julgeoleku kindlustamiseks ja riigikaitse tagamiseks jaguneb viie tegevusliini vahel.
Riigikaitse tegevusliinid
Ühtse ja tugeva riigi eelduseks on vankumatu kaitsetahe ja valmisolek üksteist aidata. Mida rohkem inimesi saab hakkama ohtlikes olukordades ja kriisides, seda rohkem saab riik keskenduda nende aitamisele, kes on suurimas ohus. Igal inimesel on oluline roll, et ka kriiside lõppedes taastuksime nendest võimalikult kiiresti. Elanikkonnakaitse põhimõtete juurutamine on kriisikindluses suure arengu toonud, kuid tegu on elukestva õppega, kus tuleb teadmisi pidevalt arendada ja meelde tuletada.
Majanduse ja oluliste teenuste toimimiseks tuleb arendada nende vastupidavust kriisiolukordades. Selleks luuakse ja arendatakse strateegilisi varusid ning tagatakse elutähtsate teenuste nagu elektri, transpordi ja side toimimine ka kriisides. Üks eesmärk on vähendada ka sõltuvust ebausaldusväärsetest tootjatest ja tagada, et vajalikud teenused oleksid ühiskonna jaoks saadaval ka kriisi ajal.
Õiguskaitseasutuste tugevdamine ja arendamine, et ennetada ja lahendada probleeme, mis ohustavad riigi ja ühiskonna turvalisust. Sealhulgas parem oskus reageerida ohtudele nagu terrorism, organiseeritud kuritegevus, küberoht ja oht põhiseaduslikule korrale.
Tugev sõjaline kaitse ja heidutus on Eesti iseseisvuse ja julgeoleku nurgakivi. Suuremad kaitsekulutused võimaldavad arendada ja moderniseerida kaitseväge vastavalt NATO standarditele ja Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele, et Eesti oleks kindlalt kaitstud.
Eesti julgeolekule ja kriisikindlusele on oluline aktiivne rahvusvaheline koostöö ning tugevad liitlassuhted. Liikmesus NATO-s ja Euroopa Liidus tagab Eestile kollektiivse kaitse ja majandusliku stabiilsuse. Diplomaatilised jõupingutused ja head suhted aitavad ennetada konflikte, lahendada rahvusvahelisi probleeme ja teha Eesti häält kuuldavaks.
Laia riigikaitsega on hõlmatud kogu riik, mitte ainult üksikud ministeeriumid või asutused nagu Kaitsevägi. Viis tegevusliini jagunevad riigi kaitsetegevuse kavas omakorda 67 riigikaitseülesandeks, millele on määratud kindel vastutav ministeerium, asutus ja osapooled, kellega koostööd teha.
Riigikaitseülesanded on määratud lähtuvalt ministeeriumite, asutuste, KOVide ja ettevõtete igapäevastest ülesannetest (ülesannete jäävuse põhimõte). Need on ülesanded, mille täitmisele tuleb kriisis keskenduda ning vajadusel teised ülesanded riigikaitseülesannete kõrval ära jätta või täita neid väiksemas mahus.
Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori:
Oluline Ukraina õpituvastus on, et vastane kasutab igat võimalikku tööriista ja neid tööriistu luuakse konflikti käigus juurde. Seetõttu tuleb ühiskonna ja riigi kriisikindlust vaadata võimalikult laialt. Eriti oluline on selles kontekstis ühiskonna sidususe tähtsus, sh selle roll kaitsetahte hoidmisel ja kasvatamisel.
Riigikaitseülesannete planeerimise ja rakendamise eest vastutavad ministeeriumid oma valitsemisalades, kohalikud omavalitsused ja Eesti Pank nende vastutada olevate elutähtsate teenuse osutajate juures (vaata ka allolevat tabelit).
Riigikaitseülesandega riigiasutustel, ettevõtetel ja tulevikus ka KOV-idel on kohustus planeerida riigikaitseülesande täitmine, sh mõelda, millise ressursi ja meeskonnaga on seda võimalik teha.
Kui asutus, KOV või elutähtsa teenuse osutaja on selgeks teinud kriitilised funktsioonid ja vajaliku inimressursi, saab tööandja panna töötajatele riigikaitselise töökohustuse. See kohustab töötajat riigikaitselises kriisis oma töökohal töötamisega kriisi lahendama (nt elektrikud, meedikud, teatud riigiasutuste töötajad, politseinikud). Kui inimene on samal ajal määratud Kaitseväes sõjaaja ametikohale, tuleb tema kriisiaegne roll (kas oma töökohal või Kaitseväe sõjaaja üksuses) kooskõlastada Kaitseressursside Ametiga. Nii tagatakse vajalik tööjõud nii kriitiliste funktsioonide täitmisel tsiviilsektoris kui ka Kaitseväe sõjaaja struktuuris.
Riigikaitseülesanded, ühtne lähenemine ja rolliselgus
""
5. Sõjaline kaitse
Tugev sõjaline kaitse ja heidutus on Eesti iseseisvuse ja julgeoleku nurgakivi. Suuremad kaitsekulutused võimaldavad arendada ja moderniseerida kaitseväge vastavalt NATO standarditele ja Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele, et Eesti oleks kindlalt kaitstud.
Eelhoiatuse tagamine: KaM, SiM
Ohtude mõistmine ja eelhoiatus nende realiseerumisest on riigikaitseks valmistumise strateegiline eeldus. Sellest algab meie vastutegevuste planeerimine ning see võimaldab tegutseda ennetavalt, süsteemselt ja tõhusalt – kaitstes inimesi, ühiskonda ja riigi toimimist.
Sõjalise eelhoiatuse tagamine on üks olulisimaid ülesandeid luurekeskuse töös, kuna see võimaldab edastada otsustajatele nii Kaitseväes kui ka valitsuses õigeaegse info, mille alusel võetakse vastu näiteks otsus kuulutada välja reservväe mobilisatsioon. Selleks koguvad ja analüüsivad infot väliste julgeolekuohtude kohta nii Kaitseväe luurekeskus kui ka Välisluureamet.
Mittesõjaliste ohtude eelhoiatuse tagab eelkõige Kaitsepolitseiamet.
Kaitsevalmidus ja mobilisatsiooni tagamine: KaM
Selleks, et tagada riigi valmisolek ennetada ja tõrjuda riigi julgeolekut ähvardavat ohtu, kehtib riigis sõltuvalt ohu suurusest üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord või sõjaseisukord. Kaitsevalmidust kõrgendab Vabariigi Valitsus, sõjaseisukorra kuulutab välja Riigikogu või Vabariigi President.
Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek sõjaliseks tegevuseks. Mobilisatsiooni toetamiseks rakendatakse riigikaitselisi sundkoormisi ja töökohustust, jaotatakse ümber riigivara ning riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab oma riigikaitseülesandeid. Mobilisatsiooni korraldamiseks võib kasutusele võtta riigikaitseülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ja varu.
Heidutus- ja kaitsehoiaku tagamine: KaM
Eesti riigikaitse ja heidutushoiak põhineb kahel sambal: iseseisev kaitsevõime ehk meie enda väljaarendatavad võimed ning NATO kollektiivkaitse ehk teadmine, et riiki kaitstes pole me üksi.
Iseseisva kaitsevõime alla kuuluvad ajateenistuse ja õppekogunemiste korraldamine, aga ka laske- ja lahingumoona hanked, suurõppuste korraldamine ja palju muud.
Kollektiivkaitse osaks on NATO liikmesus, aga ka liitlaste üksuste püsiv kohalolek Eestis, sh õhuturbemissioonid.
Tegutsemis- ja liikumisvabaduse tagamine: KaM
Kaitsevägi vajab riigi sõjaliseks kaitseks tegutsemis- ja liikumisvabadust. See tähendab nii paindlikku õigusruumi kui ka kiireid otsustusprotsesse, aga näiteks ka elanike evakuatsiooni sõjaliste operatsioonide läbiviimise võimaldamiseks, rahvusvahelise sõjalise abi küsimist ja vastuvõtmist relvakonflikti ajal, õigust kohaldada maa-aladele vajaduse korral sundkasutust ja palju muud.
Riigi sõjaline kaitsmine: KaM
Riigi sõjaline kaitsmine on Kaitseväe ülesanne. Selleks viiakse läbi sõjalisi operatsioone, Kaitseväel on õigus kasutada surmavat jõudu ning vajaduse korral võtta asju sundkasutusse või neid sundvõõrandada.
Sõjaline kaitse baseerub tegevväelastel, ajateenijatel ning reservteenistusel.
Tsiviiltoetuse koordineerimine sõjaliseks kaitseks: KaM, KliM, MKM, JDM, RaM, ReM, SiM, SoM
Kaitsevägi vajab sõjaliste operatsioonide läbiviimisel kogu riigi ja ühiskonna toetust, muu hulgas tähendab see näiteks, et Päästeamet evakueerib elanikud teatud piirkondadest, tagamaks üksuste tegevusvabadust; Terviseamet koordineerib katastroofimeditsiini valdkonda, Riigi Infosüsteemide Amet toetab küberkaitsetegevustega, Rahandusministeerium valmistab ette riigieelarve muutmise eelnõu, tagamaks sõjalise tegevuse rahastamise jne.
Vastuvõtva riigi toetuse tagamine: KaM, KliM, JDM, MKM, RaM, ReM, SiM, SoM, VäM
Vastuvõtva riigi toetus (Host Nation Support ehk HNS) on tsiviil- ja sõjaväeline toetus (kaasa arvatud varustus, rajatised, teenused ja muu toetus), mida Eesti osutab kriisi- ja konfliktiolukorras NATO ja teistele sõbralikele vägedele ja organisatsioonidele, kes paiknevad või tegutsevad Eesti riigi territooriumil. HNSi planeerimine ja täideviimine ei ole võimalik ainult Kaitseväe vahendeid kasutades ning osa võtmeülesandeid ja funktsioone saavad täita tsiviilvõimud. Näiteks tuleb määrata eraldi riiki sissepääsupunktid, kustkaudu liitlased riiki tulevad, korraldada nende riigisisene transport, majutus, toitlustamine jne.
Kaitsevõime alalhoidmine, sh varud, hanked ja taristu: KaM
Kaitseministeeriumi valitsemisala keskne hankija on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK), kes vastutab materjalide ja teenuste kättesaadavuse eest ning tagab riigikaitseks vajaliku toimiva ja ohutu taristu. RKIKi tehtavate hangete (relvastus, laskemoon, vormiriietus jne) maht ületab aastas 1 miljardit eurot, asutus haldab 1000 objekti ning 42 000 hektarit maa-alasid, millest suur osa on harjutusväljad.
Viimati uuendatud 16.10.2025
Kaitsetegevuse kava
Riigi kaitsetegevuse kavas esitatakse omavahel seostatuna täidesaatva riigivõimu asutuste riigikaitseülesanded ning nende täitmiseks vajalikud tegevused. Kava tugineb riigikaitseülesandeid täitvate asutuste olemasolevatele võimetele, mis on vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks ning riigi toimimise tagamiseks kriisi ajal.
Kava koostamisel lähtutakse ohustsenaariumidest. Kava koostatakse kaheks aastaks ning selle aja jooksul harjutatakse kavas toodud tegevuste elluviimist vähemalt ühel õppusel.
Riigi kaitsetegevuse kava koostamist juhib Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon. Kava koostamisel lähtutakse riigi julgeoleku ja riigikaitse strateegilistest arengudokumentidest, ohustsenaariumidest ning julgeolekukomisjoni suunistest. Kava koostamist ja selles osalevate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei.
Viimati uuendatud 19.02.2026