Riigi kaitsetegevuse ülesehitus
Riigi tegevus julgeoleku kindlustamiseks ja riigikaitse tagamiseks jaguneb viie tegevusliini vahel.
Riigikaitse tegevusliinid
Ühtse ja tugeva riigi eelduseks on vankumatu kaitsetahe ja valmisolek üksteist aidata. Mida rohkem inimesi saab hakkama ohtlikes olukordades ja kriisides, seda rohkem saab riik keskenduda nende aitamisele, kes on suurimas ohus. Igal inimesel on oluline roll, et ka kriiside lõppedes taastuksime nendest võimalikult kiiresti. Elanikkonnakaitse põhimõtete juurutamine on kriisikindluses suure arengu toonud, kuid tegu on elukestva õppega, kus tuleb teadmisi pidevalt arendada ja meelde tuletada.
Majanduse ja oluliste teenuste toimimiseks tuleb arendada nende vastupidavust kriisiolukordades. Selleks luuakse ja arendatakse strateegilisi varusid ning tagatakse elutähtsate teenuste nagu elektri, transpordi ja side toimimine ka kriisides. Üks eesmärk on vähendada ka sõltuvust ebausaldusväärsetest tootjatest ja tagada, et vajalikud teenused oleksid ühiskonna jaoks saadaval ka kriisi ajal.
Õiguskaitseasutuste tugevdamine ja arendamine, et ennetada ja lahendada probleeme, mis ohustavad riigi ja ühiskonna turvalisust. Sealhulgas parem oskus reageerida ohtudele nagu terrorism, organiseeritud kuritegevus, küberoht ja oht põhiseaduslikule korrale.
Tugev sõjaline kaitse ja heidutus on Eesti iseseisvuse ja julgeoleku nurgakivi. Suuremad kaitsekulutused võimaldavad arendada ja moderniseerida kaitseväge vastavalt NATO standarditele ja Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele, et Eesti oleks kindlalt kaitstud.
Eesti julgeolekule ja kriisikindlusele on oluline aktiivne rahvusvaheline koostöö ning tugevad liitlassuhted. Liikmesus NATO-s ja Euroopa Liidus tagab Eestile kollektiivse kaitse ja majandusliku stabiilsuse. Diplomaatilised jõupingutused ja head suhted aitavad ennetada konflikte, lahendada rahvusvahelisi probleeme ja teha Eesti häält kuuldavaks.
Laia riigikaitsega on hõlmatud kogu riik, mitte ainult üksikud ministeeriumid või asutused nagu Kaitsevägi. Viis tegevusliini jagunevad riigi kaitsetegevuse kavas omakorda 67 riigikaitseülesandeks, millele on määratud kindel vastutav ministeerium, asutus ja osapooled, kellega koostööd teha.
Riigikaitseülesanded on määratud lähtuvalt ministeeriumite, asutuste, KOVide ja ettevõtete igapäevastest ülesannetest (ülesannete jäävuse põhimõte). Need on ülesanded, mille täitmisele tuleb kriisis keskenduda ning vajadusel teised ülesanded riigikaitseülesannete kõrval ära jätta või täita neid väiksemas mahus.
Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori:
Oluline Ukraina õpituvastus on, et vastane kasutab igat võimalikku tööriista ja neid tööriistu luuakse konflikti käigus juurde. Seetõttu tuleb ühiskonna ja riigi kriisikindlust vaadata võimalikult laialt. Eriti oluline on selles kontekstis ühiskonna sidususe tähtsus, sh selle roll kaitsetahte hoidmisel ja kasvatamisel.
Riigikaitseülesannete planeerimise ja rakendamise eest vastutavad ministeeriumid oma valitsemisalades, kohalikud omavalitsused ja Eesti Pank nende vastutada olevate elutähtsate teenuse osutajate juures (vaata ka allolevat tabelit).
Riigikaitseülesandega riigiasutustel, ettevõtetel ja tulevikus ka KOV-idel on kohustus planeerida riigikaitseülesande täitmine, sh mõelda, millise ressursi ja meeskonnaga on seda võimalik teha.
Kui asutus, KOV või elutähtsa teenuse osutaja on selgeks teinud kriitilised funktsioonid ja vajaliku inimressursi, saab tööandja panna töötajatele riigikaitselise töökohustuse. See kohustab töötajat riigikaitselises kriisis oma töökohal töötamisega kriisi lahendama (nt elektrikud, meedikud, teatud riigiasutuste töötajad, politseinikud). Kui inimene on samal ajal määratud Kaitseväes sõjaaja ametikohale, tuleb tema kriisiaegne roll (kas oma töökohal või Kaitseväe sõjaaja üksuses) kooskõlastada Kaitseressursside Ametiga. Nii tagatakse vajalik tööjõud nii kriitiliste funktsioonide täitmisel tsiviilsektoris kui ka Kaitseväe sõjaaja struktuuris.
Riigikaitseülesanded, ühtne lähenemine ja rolliselgus
""
6. Rahvusvaheline tegevus
Eesti julgeolekule ja kriisikindlusele on oluline aktiivne rahvusvaheline koostöö ning tugevad liitlassuhted. Liikmesus NATO-s ja Euroopa Liidus tagab Eestile kollektiivse kaitse ja majandusliku stabiilsuse. Diplomaatilised jõupingutused ja head suhted aitavad ennetada konflikte, lahendada rahvusvahelisi probleeme ja teha Eesti häält kuuldavaks.
Rahvusvaheline teavitamise tagamine: VäM, KaM, RK
Olles rahvusvahelise kogukonna liige, lasub Eesti välisteenistusel kohustus Eestis toimuvast teavitada partnereid ja liitlasi ning rahvusvahelisi organisatsioone.
Riigikantselei koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ning nõustab ja toetab peaministrit Euroopa Liidu küsimustes, Kaitseministeerium NATO küsimustes.
Välissuhtluse ja rahvusvaheliste toetuse tagamine: VäM
Välisministeerium seisab hea välissuhtluse eest ning kaitseb Eesti huve välisesinduste ja saatkondade kaudu. Riigikatselise kriisi korral on põhipingutuseks aktiivse diplomaatiaga tagada Eesti julgeolekule liitlaste igakülgne toetus, mille saamiseks kasutatakse nii formaalseid kui ka mitteformaalseid kanaleid ja võrgustikke.
Välisesindatuse tagamine: VäM
Eestil on 45 välisesindust, mis paiknevad kõigi olulisemate liitlaste juures, sh alalised esindused olulisimate rahvusvaheliste organisatsioonide juures – NATO, EL, ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu. Välisesindused saavad kasutada asukohariikides oma kontaktvõrgustikke, mis hõlmavad erinevaid ametkondi, poliitilisi otsustajaid, meedia- ja arvamusliidreid, kohalikku eestlaskonda jt. Lisaks esindavad Eesti julgeoleku- ja majandushuve ligi 200 aukonsulit 93 riigis.
Konsulaartegevus ja rahvuskaaslaste abistamine välisriikides: VäM
Konsulaartegevus on Välisministeeriumi ja Eesti välisesinduste kaudu Eesti riigi ja isikute huvide ning õiguste kaitse, konsulaarteenuste, nt isikut tõendavate dokumentide väljastamine, ning konsulaarabi osutamine ja sellekohase tegevuse koordineerimine ja korraldamine.
Välisriiki reisides on konsulaarabi pakkumiseks oluline registreerida enda välisriigis viibimine. Lühiajalise välisriigis viibimise registreerimise eesmärk on tagada võimalikult kiire ja efektiivne konsulaarabi Eesti kodanikule või Eestis elavale välismaalase passi omanikule.
Diplomaatiliste ja majanduslike vastumeetmete, sh sanktsioonide rakendamine: VäM, MKM, RaM
Ühe riigi vaenulikule tegevusele võib vastata diplomaatilise vastumeetmega, nt diplomaatilise noodi esitamisega, raskemal juhul ka vastava riigi saadiku väljasaatmisega vmt. Peale selle saab kehtestada majanduslikke piiravaid meetmeid, nt tollide kehtestamine, varade külmutamine, relvaembargo, ekspordi-impordi keeld või ka sissesõidukeelud jmt.
Rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika muude eesmärkide saavutamist.
Rahvusvaheliste uurimisrühmade tegevuse toetamine: VäM, JDM
Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks võib olla vaja luua rahvusvahelisi uurimisrühmi, kelle pädevus ja raamistik lepitakse kokku koostöös partneritega. Uurimisrühm võib olla näiteks rahvusvahelise õiguse rikkumiste, sh sõja- ja inimsusevastaste kuritegude uurimiseks vmt.
Kahe- ja mitmepoolsete koostööformaatide toimimise tagamine: VäM, KaM
Eesti välisteenistus tagab diplomaatiliste esinduste kaudu nii tihedad kahepoolsed strateegilised partnerlussuhted kui ka mitmepoolse koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides ja liitude juures; samavõrra panustatakse nii regionaalsetesse kui ka valdkonnapõhistesse koostööformaatidesse.
Näiteks kaitsekoostöös osaleb Eesti Ühendekspeditsiooniväes (The Joint Expeditionary Force, JEF) – Ühendkuningriigi juhitav kaitsekoostööformaat, kuhu Eestile lisaks kuuluvad Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Island. Kriisides ja sõjaolukorras on JEFi esmane ülesanne kiire reageerimine merel, maal ja õhus nii Läänemerel kui ka Põhja-Euroopas, aga ka Kaug-Põhjas.
NATO otsustusprotsesside toetamine ja suunamine: RK, KaM, VäM
Eesti on Põhja-Atlandi lepingu osalisriik ning see tagab liitlaste toetuse juhul, kui Eestit rünnatakse sõjaliselt. NATO peamine poliitilise otsustusõigusega organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mis koosneb kõigi organisatsiooni liikmesriikide, sh Eesti, alalistest esindajatest.
Vaja on tagada nii kiirete ettepanekute tegemine mittesõjaliste rünnakute korral – näiteks NATO operatsioon Läänemerel „Baltic Sentry“, tagamaks kriitilise veealuse taristu kaitse, kui ka NATO sõjaliste plaanide aktiveerimine kollektiivkaitse vajaduse korral.
Viimati uuendatud 16.10.2025
Kaitsetegevuse kava
Riigi kaitsetegevuse kavas esitatakse omavahel seostatuna täidesaatva riigivõimu asutuste riigikaitseülesanded ning nende täitmiseks vajalikud tegevused. Kava tugineb riigikaitseülesandeid täitvate asutuste olemasolevatele võimetele, mis on vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks ning riigi toimimise tagamiseks kriisi ajal.
Kava koostamisel lähtutakse ohustsenaariumidest. Kava koostatakse kaheks aastaks ning selle aja jooksul harjutatakse kavas toodud tegevuste elluviimist vähemalt ühel õppusel.
Riigi kaitsetegevuse kava koostamist juhib Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon. Kava koostamisel lähtutakse riigi julgeoleku ja riigikaitse strateegilistest arengudokumentidest, ohustsenaariumidest ning julgeolekukomisjoni suunistest. Kava koostamist ja selles osalevate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei.
Viimati uuendatud 19.02.2026