- Esimene kategooria: sisu postitatakse ainult ühe grupi sees ja ühel platvormil. See võib kinnistada grupi liikmete seniseid uskumusi, kuid uute inimesteni ei jõua. Esimene kategooria kehtib isegi siis, kui lühikese ajaga tehakse 15 000 säutsu (mille sisu on sarnane ning eesmärgiks on populariseerida mõnd teemaviidet), kui sel tegevusel ei ole laiemat mõju.
- Teine kategooria: jaguneb kaheks – a) algne postitus levib edasi, kuid jääb samale platvormile või b) sisu postitatakse küll mitmele platvormile, kuid ei levi. Näiteks võib tuua kampaania, mis üritas mõjutada mitut kogukonda läbi Instagrami. Kuigi mõned postitused jõudsid inimesteni, kes polnud nende kogukondade liikmed, levis sisu siiski vaid ühe ja sama platvormi piires.
- Kolmas kategooria: sisu postitatakse mitmele platvormile ja see ka levib nende platvormide piires, ent meediasse ei jõua.
- Neljas kategooria: sisu murrab sotsiaalmeediast välja ja jõuab meediasse. Näiteks Venemaa trollivabriku (IRA) loodud Twitteri säutsud on jõudnud USA ja Briti meedia veergudele kui „tavaliste inimeste reaktsioonid“ aktuaalsetele sündmustele. Kõnealuste säutsude sisu oli vastavalt paremäärmuslik ja moslemite suhtes vaenulik.
- Viies kategooria: tuntud inimene võimendab olemasolevat sisu, andes sellega justkui oma heakskiidu või kvaliteedimärgi. Tuntuim kuulsus, kes infooperatsioonidele oma õla alla pani, on Donald Trump.
- Kuues kategooria: infooperatsiooni sunnil muudetakse mõnd otsust või poliitikat, astutakse mingi konkreetne samm või levib laialdaselt üleskutse vägivallale. See on harvaesinev kategooria, mis on enamasti seotud häki-ja-lekita operatsioonidega. Ka „Pizzagate’i“ vandenõuteooria, mis seostas USA poliitikuid toitlustusasutuste ja inimkaubandusega ning sai alguse 4chan foorumis kuulub siia kategooriasse, sest tõi kaasa vägivalla.
- Suure jälgijaskonnaga avaliku elu tegelased nagu ajakirjanikud, poliitikud, kuulsused ja sotsiaalmeedia mõjuisikud mängivad keskset rolli desinformatsiooni leviku piiramisel, aga paraku ka selle levitamisel. Seetõttu on iseäranis oluline pidada kinni küberhügieeni põhimõtetest tundmatult saatjalt laekuvate e-kirjade ja sõnumite puhul ning mitte alluda näiteks „salajaste lekitatud materjalide“ ahvatlustele.
Viimati uuendatud 01.12.2022
