Inforünnakutele reageerimise ABC: asutuse vaade

Alljärgnevalt on toodud neli etappi, mida inforünnaku ohvriks sattudes ja oma tegevusi planeerides arvesse võtta.

1. Olukorra hindamine. See on neutraalne samm, mis on vajalik eeskätt asutusele endale, et saada toimuvast ülevaade. Samal ajal saadab see teistele esialgse signaali, et oled toimunust teadlik ja tegeled detailide väljaselgitamisega.
    
   1. Kaardista olukord: selgita võimalikult kiiresti välja, mis toimus. Oluline on aru saada, kas tegemist on tõesti desinforünnaku või paari postitusega sotsiaalmeedias, millel on ka mõned kommentaarid. Sisu levikut ja olukorra kriitilisust aitab hinnata allolev skaala.
   2. Käivita (sotsiaal)meediaseire: kuivõrd me räägime infotandril toimuvast, peame selle ohjamiseks omama inforuumist võimalikult head pilti.
   3. Kontrolli fakte: kontrolli, kas asutuse vastu välja käidud sõnumites olevad väited vastavad tõele.
   4. Teavita osapooli: jaga toimunu kohta infot kolleegidele ja olulisematele partneritele. Mida kiiremini nad toimunust asutuse enda käest teada saavad, seda parem.
   5. Ole läbipaistev: kaasa ajakirjanikke, eksperte ja teisi majaväliseid partnereid, kes saavad toimunut neutraalselt ja läbipaistvalt hinnata ja/või kajastada.
   6. Anna välja esialgne sõnum: saada oma sihtrühmale sõnum, et oled toimunust teadlik ja tegeled olukorra lahendamisega. See annab natuke aega, et töötada välja ammendavam vastus.

2. Avalikkuse ja olulisemate partnerite teavitamine. See samm on vajalik avalike arutelude ohjamiseks.
    
   1. Anna välja ametlik sõnum: ole võimalikult läbipaistev, jaga oma sihtrühmaga toimunu kohta nii palju neutraalset ja tõest informatsiooni kui tarvis.
   2. Paranda faktivigu: kui su asutuse kohta levitatakse desinforünnaku ajal väärat informatsiooni, siis lükka see asjakohaste faktidega ümber. Korduma kippuvate küsimuste rubriik on üks klassikaline, aga hea näide, kuidas teha seda nii, et ei peaks vastama igale üksikule päringule.
   3. Viita: kui avaliku aruteluga on omal initsiatiivil liitunud asutusevälised asjatundjad, kes on teinud häid ja usaldusväärseid väljaütlemisi, siis viita võimalusel neile.
   4. Ära unusta oma väärtusi: tuleta oma sõnumitega meelde, millised on su asutuse väärtused, mille eest te seisate.

3. Proaktiivne kommunikatsioon. Selles etapis võta endale selge positsioon ja levita seda proaktiivselt.
    
   1. Astu dialoogi: suhtle olulisemate partnerite ja sihtrühmadega ning kaasa nad olukorra lahendamisse.
   2. Tee kogu olulisem info lihtsasti leitavaks ja kättesaadavaks: koosta infomaterjal, kus on kajastatud tõene ja faktipõhine info, mis toetab su seisukohti, ning riputa see enda veebilehele. Sellest saab punkt, millele saad edaspidi viidata.
      Selle lähenemise heaks näiteks on NATO ja Venemaa läbisaamist puudutavate müütide ümberlükkamine ja EUvsDisinfo andmebaas, mis sisaldab üle 14 000 desinformatsiooni näite, millest tuhanded käivad Ukraina kohta. Lisaks veendu, et su leht sobiks otsimootoritele (ingl k Search Engine Optimisation, SEO), sest suurem osa inimestest ei jõua su lehele mitte otse, vaid enamasti Google’i kaudu.
   3. Jutusta lugusid: pakenda oma sõnumid lugudesse, mis kõnetavad su sihtrühma. Su sõnumid peaksid andma lugejale lihtsasti mõistetava ülevaate toimunust, millega nad suhestuvad, ning olema lihtsalt kontrollitavad. Faktid ja narratiivid täiendavad teist.
   4. Kasuta arvamusliidreid: võta ühendust arvamusliidritega, kes saavad aidata su sõnumit sihtrühmadele edasi anda.
   5. Optimeeri: kriisiolukorras ei ole enamasti aega, et uusi kanaleid sisse töötada. Selle asemel kasuta oma sõnumite levitamiseks olemasolevaid sündmusi, algatusi, veebilehti (nt Wikipedia, mis on otsingumootorites kõrgel kohal) jm võimalusi.

4. Vastutegevus. Sellega astud otseselt vastu oma ründajale.
    
   1. Ignoreeri: mõnikord on parim üldse mitte reageerida. See on mõistlik olukorras, kus desinforünnak on küll toimunud, kuid selle levimine on piiratud ja mõju seetõttu väike.
   2. Raporteeri: kui su asutuse ründaja rikub Eesti seadusi või muid reegleid, siis teavita sellest politseid või teisi asjakohaseid asutusi. Seda võimalust tuleks kasutada aga tõesti vaid sel juhul, kui oled veendunud, et seadusi või reegleid on rikutud, mitte kellegi suukorvistamiseks.
   3. Lase kustutada: on ülioluline mõista, et me elame vabas ühiskonnas, mille üks alustalasid on sõnavabadus. Erandlikel juhtudel võib siiski olla põhjendatud kellegi postitatud sisu või konto kustutamine veebiplatvormilt. See samm on aga õigustatud ja võimalik vaid juhul, kui rikutud on Eesti seadusi või platvormi enda reegleid.
   4. Paljasta: teatud olukordades võib strateegiliselt parim valik olla rünnaku autori paljastamine ja süü omistamine (attribution). Seda tasub kaaluda vaid juhul, kui ründaja on (piisava veendumusega) teada ning potentsiaalne kahju, mis sellega kaasneda võib, ei kaalu üle võimalikku positiivset mõju.
   5. Valmistu: ka süütuna tunduv nali või postitus sotsiaalmeedias võib saada desinforünnaku ajendiks.