- Senini on JPA-d uuendatud viis korda (järgnevad viited Riigi Teatajale): 2001, 2004, 2010, 2017, 2023. Iga uue JPA heakskiitmisega kaotab eelmine dokument kehtivuse, kuid varasemad versioonid jäävad alati väärtuslikuks allikaks, peegeldades oma aja julgeolekukeskkonda ja strateegilisi prioriteete. Nende kaudu on võimalik mõista, kuidas ohud ja riigi julgeolekupoliitika on ajas kujunenud ja muutunud.
- 2001. aastal heaks kiidetud JPA kajastas perioodi, mil Eesti eesmärk oli saada NATO ja EL-i liikmeks. Nende sihtide saavutamise ning sellega kaasnenud oluliste muutuste tõttu Eesti rahvusvahelises seisundis ja julgeolekukorralduses kerkis 2004. aastal esile vajadus JPA uuendamiseks. 2010. aastal algatati järjekordne uuendus, mis arvestaks EL-i ja NATO liikmena saadud kogemusi. JPA 2017 koostamise tingis aga soov vaadata üle 2010. aastal püstitatud eesmärgid ja kohandada need julgeolekukeskkonnas toimunud muutustele ning uutele, teravdatult esile kerkinud suundumustele. Viimase, 2023. aasta JPA uuenduse tingis rahvusvahelise julgeolekukeskkonna järsk halvenemine, mille põhjustas Venemaa agressioon Ukraina vastu, aga ka COVID-19 pandeemia mõjud.
- JPA loob eelduse riigi julgeolekupoliitika sihipärasemaks elluviimiseks ning praegustele ja tulevastele ohtudele või riskidele paremini vastu astumiseks. JPA on raamdokument, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise suuniseks.
- Julgeolekupoliitika alused koostab Vabariigi Valitsus Riigikantselei juhtimisel ja need kiidab heaks Riigikogu.
- JPA kehtivus ei ole rangelt määratletud, kuid põhimõtteliselt peaks aga iga Riigikogu koosseis kehtiva dokumendi üle vaatama ning vajadusel ajakohastama. Üldiselt aga lähtutakse eeldusest, et sellest peaks saama juhinduda vähemalt järgmise nelja aasta jooksul, pidades samas silmas Eesti arengut kuni 20 aasta perspektiivis. Kui julgeolekukeskkonnas peaksid toimuma põhimõttelised muutused, tuleks dokument esimesel võimalusel üle vaadata.
- Täna kehtivad julgeolekupoliitika alused kinnitati Riigikogus 22.veebruaril 2023.
Eesti julgeolekupoliitika alused: tervikdokument
""
4. Eesti julgeolekupoliitika tegevusvaldkonnad
Oleme kogu Eesti taasiseseisvumise järgse aja kõige pinevamas julgeolekuolukorras ning peame riigis ja ühiskonnas tervikuna olema valmis varem mõeldamatuna tundunud riskideks.
Julgeoleku tugevdamiseks tegutseb Eesti viies omavahel tihedalt seotud ja üksteist toetavas tegevusvaldkonnas, mis moodustavad terviku ning mille iga osa on samaväärse tähtsusega: 1) ühiskonna sidusus ja riigi kerksus, 2) majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, 3) sisejulgeolek ja avalik kord, 4) sõjaline kaitse, 5) rahvusvaheline tegevus.
Halvenenud julgeolekukeskkonnas tuleb suurendada kogu riigi ja elanikkonna kriisikindlust. Riigikaitse mittesõjaliste võimete eesmärgipäraseks ja pikaajaliseks arendamiseks on vajalik kindlustada püsiv rahastamine riigi eelarvestrateegias
Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust on vajalik sõjalise kaitse kulude tase vähemalt 3% SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine. Sarnaselt sõjalise kaitse kuludele tagatakse riigi eelarvestrateegias püsirahastus elanikkonnakaitse arendamisele võttes arvesse ohustsenaariumide põhjal koondatud investeeringuvajadusi.
Viimati uuendatud 05.03.2025
Viimati uuendatud 05.03.2025
