Koosloome eeldused
Avatud valitsemise lähenemisviise ning nendega sobivaid meetodeid tuleks kasutada sobivatel hetkedel ning funktsioonides. Tuleb läbi mõelda, kui läbivalt on osapooled protsessi kaasatud ning kui palju on kaasatutel otsustusõigust. Kelle suhtes ja kui avatud on võimalik protsessi eri etappides olla? Sellest lähtuvalt saab leida sobivad lähenemised ja meetodid. Samuti on väga oluline jooksvalt nii protsessi keskel kui lõpus vaadata üle, kas ja mil määral suudeti rakendada avatud valitsemise eesmärki ning millised on õppetunnid edasiseks.
Koosloome protsess ei pea olema igas etapis koostöine või delegeeriv. Samas on oluline, et osapooled tunneksid protsessis omanikutunnet ning vähemalt mingitel hetkedel tajuksid üksteist partneritena. Et nimetada protsessi päriselt koosloomeks, peavad protsessi võtmeetapid olema koostöised.
On palju väljakutseid, kus ilma koostööd tegemata ei ole võimalik tulemust saavutada. Näiteks riuklike probleemide puhul on olukorrad pidevas muutumises ning sõltuvad eri osapooltest. Sel juhul tuleks tegevusi planeerida koosloome protsessina, mis tähendab osapoolte kokku toomist ning ühiselt töötamist sobiva metoodika alusel.
Koosloome protsessi kavandamisel on mõistlik iga poliitikakujundamise etapi puhul küsida:
- Kas see on see õige lähenemisviis? Miks valida seda?
- Kas oled valmis seda ellu viima? Mida on vaja, et ellu viia?
Piirangud ja riskid
Riskide teadvustamine ning neile aegsasti ja tõhusalt vastamine aitab kaasa sellele, et koosloome protsess toimiks ega tooks kaasa soovimatuid tagajärgi. Samuti on piirangute ja riskide teadvustamine vajalik selleks, et otsustada, kas koosloome rakendamiseks mingil teemal või mingite osapoolte ja/või ressurssidega on eeldused olemas. Kui eeldused täidetud ei ole, siis tuleks mõelda, mida teha, et need eeldused täidetud saaks.
Levinumad takistused:
- Ühiskonnas ja organisatsioonides ei ole koosloomelisus (veel) tavapärane töövorm. Koosloome võib põrkuda hierarhilise struktuuri, väärarusaamade vms vastu. Kui koosloome on võõras, tuleks pöörata tähelepanu koosloome olemuse ja väärtuse tutvustamisele näiteks olemasolevate heade näidete abil.
- Eri osapooltega toimiva koostöö ja üksteise mõistmiseni jõudmise keerukus. Koostöö ja mõistmine eeldab oskuslikku hõlbustamist ja erinevaid loovaid koostöömeetodeid, vajadusel ka uuringute kasutamist.
- Pühendumise ja omanikutundega – osapooled ei ole valmis panustama või sisenevad protsessi väga enesekeskselt. Sel puhul aitab näiteks protsessi väärtuslikkuse läbiarutamine töötubades või aruteluplatvormidel, et igaüks mõistaks koosloome väärtust ka enda jaoks.
Kontrollküsimused
-
Kas on läbi mõeldud ja selge, miks on mõistlik koosloome protsessi kasutada? Kas protsessi planeerijal/läbiviijal on piisavalt hea ettekujutus koosloome spetsiifikast ja nõuetest, et osata nendega arvestada?
-
Kas osapooled, kasusaajad, kodanikud tunnevad piisavat seotust, et olla valmis protsessi panustama? Kas teema/eesmärk on neile piisavalt oluline? Millised on osapoolte põhiootused ja -vajadused – kas need sobivad omavahel kokku?
-
Kas protsessi väljundid/tulemused on võimalik määratleda ning nendes kokku leppida? Kas need vastavad vajadustele? Kas protsess ja selle käigus tehtav suudab saavutada oodatava tulemuse?
-
Kas protsessi huvipooled/osalejad on võimalik määratleda ja neil on realistlik protsessis osaleda? Kas protsessis ollakse suutelised kaasama kõik vajalikud huvipooled? Kas kaasatud on piisavalt lai ring osapooli?
-
Kas protsessi vedaval meeskonnal on kõik vajalikud oskused ja ressursid selle läbiviimiseks? Kas tagatud on oskuslik hõlbustamine? Kas töötubade/kohtumiste ruum, suhtluse veebiplatvormid ja/või toetavad kommunikatsioonikanalid on piisavalt avatud, loomingulisust ja koostöisust soodustavad?
-
Kas tähendusliku/sisulise protsessi läbiviimiseks on piisavalt aega?
Probleemi märkamine ja analüüs
Initsiatiiv, osundus mingi probleemi või arendusega tegelemiseks võib tulla avalikkuselt või huvirühmadelt. Sügavam kaasatus aitab kaasa võimalikult laiapindsele probleemi kaardistusele, et oleks kaetud erinevad perspektiivid ning olulised asjaolud ilmneks võimalikult varakult ja ammendavalt.
Ülesande püstitus ja protsessi disain
Ülesande püstitamisel on vajalik vähemalt konsulteerimine, et lähtepositsioon vastaks avalikkuse/huvipoolte ootustele ja vajadustele.
Ka protsessi planeerimisel on oluline mõista erinevaid perspektiive. Kui töötada koosloomeliselt, võiks juba siin teha ühised kokkulepped. Nii sobib protsess osalejatele paremini ja nende poolt tajutud osaluse määr on suurem.
Lahenduste otsimine
Uuenduslike ning tõhusalt eri gruppide ressursse kasutavate lahenduse leidmiseni viib võimalikult laiapindne ideekorje ning koosloomeline lahenduste genereerimine ja arendamine, mis tekitab eri osapooltel osaluse ja „omanikutunde“ lahenduste suhtes.
Lahendusvariantide hindamine, testimine
Kui lahendus ei puuduta kitsalt vaid üht avaliku sektori organisatsiooni, siis testimisel on paratamatult vajalik vähemalt kaasamine, ent parem oleks mõtestada ja viia testimist ja lahenduse katsetamist läbi koostööna. See tähendab katsetaja sisulist osalemist ja panustamist olles protsessis partner ja arendaja, mitte vaid testija ette antud instruktsioonide piires.
Lahenduse valik ja otsustamine
Avatud valitsemise põhimõtted aitavad võimalikest alternatiividest valikuid teha läbipaistvalt. Tõhusa koosloome korral tunnevad eri huvigrupid, et valik on põhjendatud ja loogiline isegi siis, kui see ei vasta kõiges nende individuaalsetele huvidele.
Demokraatlikus süsteemis on otsustamiseks üldjuhul olemas legitiimsed struktuurid ja korraldus. Avatud valitsemise ning koosloome printsiipidest lähtudes võiks mõelda, kas ja kuidas saab otsustamist muuta laiaplaanilisemaks, andes otsustusõigust ka osapooltele või rakendades otsedemokraatiat, nt rahvahääletusel.
Elluviimine
Üldjuhul on siin vältimatult vajalik eri huvigruppide/avalikkuse osalus, sest otsuse rakendamine ei piirdu vaid protsessi vedanud avaliku sektori asutuse või ametnikuga. Kui alles selles faasis rakendada partnerlust või delegeerimist, ei pruugi see toimida – olulist rolli mängib varasem sisuline kaasatus.
Mõju hindamine
Huvigruppide/avalikkuse kaasamine on vajalik, et teha mõju hindamist piisavalt kompleksselt ja eri perspektiividega arvestavalt. Võimalusel võib seda teha ka koostöös või delegeerida.
Protsessi lõpus tuleks lisaks mõju hindamisele teha ka tagasivaatav peegeldus, et õppida ning arendada avatust ja koosloomelisust edasi. Ka protsessi keskel tuleks jälgida, kuidas avatud valitsemise lähenemised toimivad ning vajadusel teha protsessi disainis muudatusi.
Viimati uuendatud 07.10.2025
