Uuendatud julgeolekupoliitika alused (JPA) annavad tervikliku ja selge raami Eesti julgeoleku tagamisel muutunud rahvusvahelises keskkonnas. „Oleme täpsustanud laia riigikaitse sisu, tõstnud esile ühiskonna ja majanduse rolli julgeolekus ning seadnud ambitsioonikamad sihid nii heidutusele kui ka kaitsele. Meie julgeoleku keskmes on Eesti kaitsetahe ja võidutahe – põhimõte, et Eesti ei alistu kunagi,“ ütles Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori.
JPA on koostatud muutlikus julgeolekukeskkonnas, kus süvenev globaalne ebastabiilsus ja vastasseis suurendavad pingete ja konfliktide tekkimise ohtu. Suurim julgeolekuoht Eestile ja kogu euroatlantilisele julgeolekule on jätkuvalt Venemaa. Muutused Ameerika Ühendriikide strateegilistes huvides ja hoiakutes on viinud olukorrani, mis nõuab Euroopa riikidelt suurema vastutuse võtmist ühise julgeoleku tagamiseks.
Strateegiadokumendi keskne eesmärk on seada sihte Eesti julgeoleku tugevdamiseks viies omavahel seotud tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Julgeolekut käsitletakse läbivalt laia riigikaitse põhimõttel, kus oma roll on riigil, kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel, kogukondadel ja igal inimesel endal.
Võrreldes eelmise, 2023. aastal heaks kiidetud JPA-ga on 2026. aasta julgeolekupoliitika alustes tugevdatud mitmeid olulisi suundi. Suurem rõhk on elanikkonnakaitsel kui eraldiseisval ja süsteemsel valdkonnal, millega kaitstakse inimesi kriisidest tingitud ohtude eest ja aidatakse neil nende tagajärgi leevendada. Ühtlasi on vajalik inimeste valmisolek vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulla. Esile on toodud kogu ühiskonna kriisikindluse ja varustuskindluse suurendamise siht, mille kohaselt peaks ühiskonnal tervikuna olema toimetulemist võimaldavad varud vähemalt 30 päevaks. Oluliselt on laiendatud majandusjulgeoleku käsitlust, sealhulgas elutähtsate teenuste ja varustuskindluse tagamisel.
Senisest konkreetsemalt käsitletakse energia- ja varustuskindlust ning riigi rolli kriisiolukorras, sealhulgas vajadust tagada toimivad ühendused. Digitaalses ruumis rõhutatakse küber- ja infoturbe läbivat tähtsust ning iga osapoole vastutust. Täpsustatud on ka hübriidohtude käsitlust, keskendudes haavatavuste vähendamisele ja paindlikule reageerimisele. Meie julgeolekut käsitletakse tihedas seoses kogu Euroopa sisejulgeolekuga, mille fookuses on piiri tugevdamine, sanktsioonide rakendamine ja parem valmisolek tegutseda muutunud julgeolekuolukorras.
Sõjalise kaitse keskmes on Eesti tugevdatud kaitsehoiak, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Uue mõistena on kasutusele võetud aktiivkaitse põhimõte ning rõhutatakse valmisolekut tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Üle kinnitatakse ambitsioonikam siht kulutada sõjalisele kaitsele vähemalt 5% SKP-st. Tulenevalt muutustest rahvusvahelises julgeolekukorralduses rõhutatakse Euroopa suuremat vastutust julgeoleku tagamisel. Eestile on tähtsad nii atlandiülene kui ka Euroopa ühtsus.
Julgeolekupoliitika aluseid täiendatakse või muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti julgeoleku tagamise võimalused, kuid strateegiadokumenti uuendatakse vähemalt kord iga nelja aasta jooksul.
Julgeolekupoliitika alused koostab Vabariigi Valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Koostamist juhtis Riigikantselei ning sellesse panustasid kõik ministeeriumid ja Eesti Pank. Protsessi olid kaasatud Sisekaitseakadeemia ja Balti Kaitsekolledži teadurid, valdkonna eksperdid, ajakirjanikud, Riigikogu väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.
Praegu on eelnõu avalikul kooskõlastamisel ministeeriumites.
