Plafoonmaal "Aphrodite/Venuse triumf"
Asukoht: Kohtu tänav 1, Toompea, Tallinn
Olemus: lõuendalusel (linakiud) figuraalne laemaal
Tellija: perekond Üxküll (Vigala liin)
Valmimise aeg: u 1690
Mõõtmed: 7,6x7,8 meetrit
Autor: teadmata
Kompositsioon
Ruudukujuline laemaal on üles ehitatud rangelt sümmeetrilisele kompositsioonile. Keskset figuratiivset kartušši täiendavad nurkades paiknevad putodega tondod, mida seob keerukas ornamentaalne süsteem. Kogu kujundus imiteerib reljeefset stukkdekoori, luues rikkaliku ja mitmekihilise üldmulje.
Keskset, ümaralt lõigatud nurkadega kartušši raamivad munavööt ja akantusfriis. Kitsam akantusfriis ümbritseb ka tondosid ning teisi pildivälju. Keskvälja ja tondode vahele ning kogu maali servadesse jääb loorberilehefriis. Kõik friisid on maalitud halltoonides, et luua ruumilise valge stukkdekoori illusioon, mida elavdavad loorberilehefriisil punased ehispaelad.
Keskvälja äralõigatud nurkades kujutatakse kollasel taustal oliivioksi ja palmilehti. Keskvälja ümbritsevates lünettides on tumepunasel taustal maskaroonid, mida saadavad akantusväänlad. Maali külgedel paiknevad helepunasel taustal neljakandilised tahvlid relvakimpude kujutistega. Kõige lopsakam ja dünaamilisem akantusornament, millesse on põimitud putod, ilmestab sinise taustaga pildivälju.
Kolmemõõtmelise ja reljeefse mulje saavutamiseks on oskuslikult kasutatud valguse ja varju kontrasti. Kogu maal on kujundatud nii, et valgus näib langevat keskelt ülevalt, rõhutades kompositsiooni ruumilisust ja pidulikkust.
Trofeekimbud
Enamasti sõjasaagiks langenud lahingulipud, relvad jm sõjavarustus.
Lünetid
Nelja sügavpunase väljaga lünetti ehivad maskaroonid.
Arabeskid
Tumesinisel alusel on kaheksa arabeski putodega.
Süžee
Antiik-Kreeka kangelane Peleus pandi Zeusi käsul paari merenümf Thetisega. Peeti uhked pulmad, kuhu kõik Olümpose vägevadki kohale tulid. Targu aga jäeti kutsumata tülijumalanna Eris. Kui pulmapidu oli juba täies hoos, heitis Eris külaliste sekka kuldse õuna - tüliõuna. Õun oli kõige ilusam ja ahvatlevam vili, mida jumalad eales olid näinud, ja sel oli kiri: „Kõige ilusamale!“. Õuna soovisid endale nii taevajumalanna Hera, tarkusejumalanna Athena kui armastusejumalanna Aphrodite.
Peajumal otsis inimsoo esindajate seast kohtuniku ning valis Trooja lambakarjuse, tegelikult Trooja kuninga poja Parise. Otsuse langetamine osutus aga keeruliseks. Igaüks neist jumalannadest oli ilus ja kütkestav! Seepeale soovitas jumalik käskjalg jumalannadel välja pakkuda kingitus karjusele. Esimesena astus ette Athena, kes kinnitas, et tema oskus on sõda ning õuna temale andes kindlustab Parise endale alati võidu lahingus. Hera pakkus Parisele kuningakrooni. Aphrodite pakkus armastust ja maailma ilusaimat tüdrukut – Ilus Helenat. Ja Paris valis ilu ja armastuse!
Ilus Helena oli aga juba abielus Sparta kuningas Menelaosega. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus Menelaos ja Helena külastaja lahkelt vastu võtsid. Kui Menelaos läks Kreetale, kasutas Paris juhust ja röövis Helena. Aphrodite pani Helena armuma Parisesse. Kui Menelaos koju tagasi jõudis ning röövist kuulis, nõudis ta kogu Hellase sõjakäiku Trooja vastu. Algas 10 aastat kestnud hävitav sõda.
Eepilises sõjas põimusid jumalate sekkumine ja inimeste traagiline saatus. Achilleus langes lõpuks Parise noole läbi, Hektori tappis Achilleus, Philoktetes tappis sõja lõpul Parise mürgitatud noolega. Odysseus jäi ellu tänu kavalusele, kuid pidi maksma selle eest pika ja vaevalise koduteega.
Trooja langes lõpuks puust hobuse pettuse tõttu, linn hävitati ning ellujäänute saatused olid sünged – mehed tapeti, naised viidi orjusesse –, nii et sõda, mis algas armastuse lubadusest, lõppes täieliku hävinguga ning jäi antiikmaailma mälus hoiatuseks jumalate kapriiside ja inimliku uhkuse eest.
Taastamine
Selleks, et plafoonmaal laest eemaldada, lammutati 19. sajandil ehitatud peegellagi ning eemaldati 18. sajandil lisatud talad (5 tk). Konserveerimisstuudios kooriti maalilt maha kohati kuni 5 kihti lubivärvi.
Kui õlivärviga maalitud osalt oli vesilahustuvate lubjakihtide eemaldamine suhteliselt lihtne, siis liimvärvidega maalitud ornamentosa puhastamine osutus märksa keerulisemaks. Seejärel puhastati lõuend, parandati augud ja rebendid, tugevdati aluslõuendit ja maalikihte ning pressiti kortsud ja väljaveninud kohad.
Õlivärviga maalitud figuraalne osa oli säilinud nii suurepäraselt, et see vajas retušeerimist minimaalselt. Ennekõike retušeeriti mimeetiliselt väiksemad kaod, et taastada maalikihi terviklikkus ja taandada silma jaoks häirivad väiksed katkestused. Paari suurema kao puhul jäi selgelt nähtavaks parandamisel kasutatud aluslõuend. Liimvärviga teostatud maaliosas toetati mustri loetavust kergete akvarellilasuuridega, kuid hoiduti mustri rekonstrueerimisest.
Taastamistööde viimaseks etapiks oli 9 lõuendpaani tervikuks kokku liitmine ning alusraamile pingutamine. Viimane osutus ainuõigeks lahenduseks, kuna tehniliselt keeruline vedrusüsteem (147 vedru) võimaldab hoida üle kolme sajandi vanal lõuendil vastavalt siseklimaatilistele oludele õiget pinget ning see kaotas 99% maalil esinenud kortsudest. Plafoonmaal koos kinnituskonstruktsiooniga kaalub ca 200 kg.
Taastamise meeskond: Hilkka Hiiop, Varje Õunapuu, Taavi Tiidor, Edgar Umblia, Kaisa Milksaar, Liis-Marel Aak, Johanna Lamp, Siiri Pank, Hannes Vinnal.
Allikad
Venuse triumf. H. Hiiop, K. Milsaar, A. Randla, H. Vinnal. Eesti Kunstiakadeemia, 2025
Hilkka Hiiop. Rüütelkonna hoone laest leitud haruldase plafoonmaalingu restaureerimisest – Kuku pärastlõuna, 14.09.2024
Hilkka Hiiop: rüütelkonna hoonest leitud plafoonmaaling on väga haruldane – ERR, 30.03.2024
Kultuuris kuum: Rüütelkonna hoones tuli unikaalse põranda alt välja veel unikaalsem laemaal – Postimees, 17.02.2024
Hilkka Hiiopi loeng “Leid Eestimaa rüütelkonna hoonest: Eesti suurim barokiajastu plafoonmaaling” – Narva Muuseum, 17.10.2023
Rüütelkonna hoone renoveerimisel leiti suur plafoonmaaling – ERR, 12.09.2023