Tehisaru agentide prototüübist kuni plastjäätmetest teekatte katsetuseni – uued Innofondi projektid valitud

Projektid sünnivad riigiasutuste, teadlaste ja ettevõtjate koostöös. Fookuses on muuhulgas tehisintellekti rakendamine, andmepõhine poliitikakujundamine, planeeringute lihtsustamine ning droonitehnoloogiate kasutuselevõtt.

Innovatsioonifondi eesmärk on toetada avalikku sektorit suurte ja keerukate probleemide lahendamisel uute teadmiste ja tehnoloogiate abil. Projektid viiakse ellu koostöös ideede autoritega, kes vastutavad nende sisulise eestvedamise eest. Riigikantselei roll on toetada arenduste kavandamist ning aidata leida sobivad teostajad hangete kaudu. Märtsis toimub projektide arenduspäev, kus täpsustatakse algatusi ja töötatakse läbi edasised tegevusplaanid.

2025. aasta sügisvoorus hindamiskomisjonilt toetust saanud projektid on:

• Aruait – suveräänne halduskiht tehisaru agentidel (Riigi Infosüsteemi Amet) – luuakse avatud lähtekoodiga suveräänne halduskiht, mis toimib riikliku orkestreerimis- ja usaldustaristuna ning võimaldab infosüsteemidel ja tehisaru agentidel turvaliselt vahetada andmeid, volitusi ja ülesandeid.
• Plastijäätmete väärindamine teekatendites (Transpordiamet) – katsetatakse Eestis leiduvate jääkplastide ja plastpakendijäätmete ümbertöötlemisel tekkivate materjalide kasutamist asfaltsegudes, et edendada ringmajandust ja leida kestlikumaid lahendusi teedeehituses.
• Andmepõhise poliitikakujundaja prototüüp (Riigikantselei, Statistikaamet) – luuakse tööriista prototüüp, mis võimaldab vastata valitud poliitikaküsimustele vähem kui viie minutiga, kasutades automatiseeritud andmetöötlust, tehisintellekti mudeleid ja privaatsust tagavaid agregeeritud väljundeid.
• Turvaline on-premise (lokaalne) eestikeelne AI transkriptsiooni- ja tekstitöötluslahendus (Välisministeerium) – arendatakse ja piloteeritakse turvaline tehisintellektil põhinev lahendus, mis suudab automaatselt transkribeerida eestikeelset kõnet, tuvastada eri keeli, koostada memo-tüüpi kokkuvõtteid, tuvastada tegevuspunkte ning luua diplomaatilise töö jaoks sobivaid lühikokkuvõtteid.
• Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused (Maa- ja Ruumiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus) – kiirendatakse planeeringuotsuseid andmepõhise planeerimise abil (ühtse taksonoomia alusel standardiseeritud planeeringuandmed);
• Andmete koosvõime ja automaatsed arenduste eelotsused (Maa- ja Ruumiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus)  - tagatakse planeerimis- ja ehitustegevuse andmete koosvõime maakatastri, kinnistusraamatu ning keskkonnamõju hindamise andmetega, et võimaldada terviklikke, kiiremaid ja paremini põhjendatud otsuseid ruumilises planeerimises ja arendustegevuses.
• Kiirelt kitsendustest ehituseni (Maa- ja Ruumiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Kliimaministeerium) – arendatakse toimivad eelotsustuse lahendused ja automaatkontrollid, mis tuginevad eri valdkondade ruumiandmetele (sh eraõiguslikud kokkulepped, muinsus-, loodus- ja geoloogiakaitse), ning katsetatakse erinevatele kasutajagruppidele sobivad kommunikatsioonitööriistu.
• Transpordiameti mehitamata lennunduse kaardirakenduse ja funktsionaalsuste arendamise projekt (Transpordiamet) – arendatakse geoinfosüsteem, mis võimaldab reaalajas hallata lennupiiranguid, automatiseerida lennukooskõlastusi, kehtestada ja muuta piirangualasid ning tagada tõhus andmevahetus operaatorite ja järelevalveasutuste vahel.
• Droonitehnoloogia kasutamine meditsiinilogistikas (Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Lennuakadeemia) – hinnatakse ja valideeritakse droonitehnoloogia sobivust, ohutust ja tasuvust meditsiinilogistikas, selgitades välja, millistes protsessides ja kriisistsenaariumites võib droonitransport pakkuda ajavõitu, kuluefektiivsust või suuremat töökindlust.

Innovatsioonifondi kaudu loodud lahendused aitavad kujundada nutikamat, tõhusamat ja kriisivalmimat avalikku sektorit ning loovad eeldused uuenduslike lahenduste laiemaks kasutuselevõtuks Eestis.

Toetused eraldatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi meetmest „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“.