Märtsis viimaste aastate madalaimale tasemele langenud elanike usaldus parlamendi vastu on juuniks taas kasvule pööranud: kui märtsis usaldas Riigikogu 28% elanikest, siis juunis 40%. Usaldus valitsuse ja presidendi vastu on püsinud muutumatuna, olles juunis vastavalt 39% ja 69%. Riigi e-teenuseid usaldab 85% elanikest, eriti noored ja kõrgharidusega inimesed.
Samuti on paranenud elanike turvatunne. Märtsis leidis 46% elanikest, et Eesti riik võib end praegusel ajal tunda turvaliselt ning juuniks oli see näitaja tõusnud 51%-le. Ka isiklik turvatunne on pisut kasvanud, kus end Eestis turvaliselt tundvate inimeste osakaal on tõusnud 65%-lt märtsis 69%-le juunis.
Seevastu elanike majanduslik kindlustundele on võrreldes märtsiga veidi kahanenud. Kui märtsis tundis majanduslikku ebakindlust 45% elanikest, siis juunis on see näitaja tõusnud 51%-le. Eriti teravalt on majanduslik ebakindlus suurenenud muudest rahvustest elanike seas, kus vastav näitaja oli 2024. aasta märtsis 52% ja juunis 65%.
Majanduslik ebakindlus peegeldub teemades, mis inimestele enim muret valmistavad. Suurimad murekohad on seotud riigi majandusliku olukorra ja igapäevaste kuludega. 85% elanikest tunneb muret Eesti üldise majandusliku olukorra pärast ning 83% on mures igapäevaste kulude tõusu üle. Lisaks on 76% elanikest mures Ukrainas toimuva sõja pärast ja 74% tunneb muret riiklike maksude muutuste üle. Seega majanduslik ja rahvusvaheline ebastabiilsus on jätkuvalt Eesti inimeste jaoks keskse tähtsusega.
Maksumuudatuste vajalikkuse suhtes on elanikkond jagunenud võrdselt pooleks – 48% peab neid vajalikuks ja 48% mitte. Võrreldes märtsiga on suhtumine maksumuudatustesse veidi soosivamaks muutunud, kuna märtsis pidas maksumuudatusi vajalikuks 44% elanikest. Keskmisest sagedamini peavad maksumuudatusi vajalikuks 15-24-aastased ja kõrgema haridusega inimesed, samas kui 25-49-aastased, muudest rahvustest ja Kirde-Eestis elavad inimesed on sagedamini nende vastu.
Vene Föderatsiooni sõjategevuse Ukrainas mõistab endiselt hukka valdav enamik (85%) elanikest, samas 5% toetab seda ja 10% ei võta selles osas seisukohta. Eestlaste seas on hukkamõistev suhtumine püsinud muutumatuna, kuid muust rahvusest elanike seas on hukkamõist sõjategevuse osas suurenenud (märtsis 56%, juunis 63%). Toetus Ukraina sõjalisele abistamisele püsib muutumatuna 63% tasemel.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda Riigikantselei kodulehel https://www.riigikantselei.ee/uuringud.
