Elanike usaldus valitsuse ja Riigikogu vastu on püsinud juuniga võrreldes samal tasemel. Valitsust usaldab 39% ja Riigikogu 36% Eesti elanikest. Veidi on vähenenud usaldus presidendi ja Kaitseväe vastu: presidenti usaldab 69% elanikest võrreldes 76%-ga juunis ning Kaitseväge 66% võrreldes 71%-ga juunis.
Elanike hinnang oma majanduslikule toimetulekule on pisut langenud. Kui juunis ütles 70% vastanutest, et nad elavad mugavalt või saavad hakkama, siis septembris oli neid 66%. Samas ei ole muutunud inimeste kindlustunne selles osas, kas nad suudavad katta lähitulevikus enda ja oma pere kulud.
Elanike turvatunne ei ole võrreldes juuniga oluliselt muutunud. 38% vastanutest leiab, et Eesti riik saab end praegu turvaliselt tunda, ning 61% tunneb ennast Eestis elades turvaliselt. Ärevust Eestis ja maailmas toimuva pärast tunneb sageli või väga sageli 36% elanikest.
Mõnevõrra on kasvanud toetus Ukraina abistamisele. 47% Eesti elanikest leiab, et Eesti ei peaks välistama ühtegi viisi Ukraina sõjaliseks toetamiseks, juunis oli samal seisukohal 43% vastanutest. Venemaa-vastaseid sanktsioone toetab 57% elanikest (juunis toetas 54%).
Kasvanud on mure kliimamuutustega kaasnevate ilmastikumuutuste pärast. Neid peab enda jaoks murettekitavaks 35% elanikest võrreldes 29%-ga juunis. Samuti on kasvanud toetus rohepöörde elluviimisele: märtsis toetas seda 35% ja septembris 41% elanikest. Eriti märgatavalt on toetus kasvanud muust rahvusest elanike seas – 26%-lt märtsis 39%-le septembris.
Seireuuringu eesmärk on kaardistada Eesti elanike hoiakuid olulistel ühiskondlikel teemadel, sealhulgas majanduslikku toimetulekut, turvatunnet, usaldust riigiinstitutsioonide vastu ning suhtumist julgeoleku- ja teistesse ühiskonna jaoks olulistesse küsimustesse. Uuring viidi läbi 3.–8. septembril 2026.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda Riigikantselei kodulehel: uuringud
