Uuringu peamised tulemused
- Juhtimiskvaliteedi koondindeks oli tippjuhtide hinnangul 81 ja tiimiliikmete hinnangul 74 palli 100st. Juhtimiskvaliteedi üldistest näitajatest anti kõrgemaid hindeid asutuse edukusele oma põhiülesannete täitmisel (5-pallisel skaalal keskmiselt 4,1 p), madalamaid asutuse sisemisele tööõhkkonnale (keskmiselt 3,8 p).
- Uuringust selgusid avaliku teenistuse asutuste juhtimise olulised tugevad küljed, mis aitavad juhtidel luua selgust, olla eeskujuks ja ehitada sildu: avaliku teenistuse asutustel on selged pikaajalised sihid, juhtide meeskonnad on võimekad ja mitmekesised, juhid teevad omavahel tihedat koostööd ning tippjuhid on võimekad ja laia silmaringiga. Neid juhtimiskvaliteeti tugevalt mõjutavaid olulisi tugevaid külgi tuleb hoida.
- Kõrgelt hinnati ka ressursside heaperemehelikku kasutamist, keskastmejuhtide kaasatust strateegia loomisel ja nende piisavat tegevusvabadust ja otsustusõigust, sidusrühmade esindajate sisulist kaasamist erinevate otsuste ja tegevusplaanide ettevalmistamisesse, ühiseid arusaamu organisatsiooni väärtustest ning asutuse sõnumite piisavat kajastamist meedias.
- Kõige olulisemad arengukohad, millele tuleb juhtimiskvaliteedi edendamiseks rohkem tähelepanu pöörata, on seotud asutuste igapäevase töökorralduse läbimõelduse ja tõhususega, kogemuste analüüsimist ja nendest õppimist võimaldavate tööprotsessidega, valmisolekuga kriisideks, otsuste õigeaegsuse, põhjendatuse ja arusaadavusega.
- Parendamise vajadust nähakse ka asutuste pikaajalistele plaanidele poliitikute ja avalikkuse toetuse saamises, ülesannete edukaks täitmiseks vajalike ressursside leidmises ning tehnoloogiliste lahenduste toimivuses ja nende kaudu igapäevatöö lihtsustamises.
- Tippjuhtide ja tiimiliikmete vastuste võrdlus näitas, et peadirektorid ja kantslerid hindasid juhtimiskvaliteeti mõnevõrra kõrgemalt kui asekantslerid ja tiimiliikmed. Suuremad erinevused olid hinnangutes juhtimisotsuste põhjendatuse ja arusaadavuse ning õigeaegsuse kohta, samuti avatult info jagamise ja juhtimiskultuuri avatuse suhtes tagasisidele. Seega tuleb asutuste sees suurendada läbipaistvust ja avatust juhtimisprotsessides ning pöörata enam tähelepanu tagasiside soodustamisele kõikidel tasanditel.
Juhtimiskvaliteedi indeks on tippjuhtide kompetentsikeskuse töö tulemuslikkuse oluline mõõdik. Et juhtimiskvaliteeti fookuses hoida ja ettevõetud muudatuste mõju hinnata, on plaanis uuringut järgmisel viiel aastal märtsikuus korrata. Uuringu tulemusi arvestatakse tippjuhtide valikul ja arendustegevustes, toetades juhtide innovatsioonivõimekust ning seeläbi õppiva organisatsiooni kujundamist ja kriisivalmiduse suurendamist.
Uuringu viis Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse tellimusel läbi Kantar Emor. Uuringu eesmärk oli hinnata avaliku teenistuse asutuste tippjuhtimise kvaliteeti tervikuna, selgitamaks välja kõige olulisemad ühised juhtimise arengukohad ja väljakutsed. Küsitlusele vastas 70 avaliku teenistuse tippjuhti ning 438 tippjuhtide meeskonnaliiget ehk nende alluvuses töötavat keskastmejuhti ja tippspetsialisti. Juhtimiskvaliteedi uuring toimus esimest korda ja seda rahastati Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika aastate 2021–2027 vahenditest.
