Sel nädalal toimunud kohtumisel arutas majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoda valitsusele tehtud ettepanekute seisu ja nende mõju ettevõtluskeskkonnale.
Riigikogus on 2026. aasta I poolaastal heaks kiidetud mitu suure mõjuga nõukoja ettepanekutest lähtuvat bürokraatia vähendamise reformi – planeeringute lihtsustamine, riigihangete lihtsustamine, kasutusloa kaotamine eramutele ja ehitamise lihtsustamine, paindlikud töölepingud ning välismaalastest oskustööjõu palkamise lihtsustamine.
Kevadistungjärgul vastu võetud olulisemad seaduseelnõud olid:
- Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 602 SE
- Loodukaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 612 SE
- Planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus 683 SE
- Lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus 702 SE
- Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 743 SE
- Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus 759 SE
- Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 764 SE
- Välismaalaste seaduse muutmise seadus (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) 785 SE
- Välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (ühtne luba) 786 SE
- Riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 788 SE
- Liiklusseaduse muutmise seadus 798 SE
- Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 881 SE
- Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus 889 SE
- Korruptsioonivastase seaduse jt seaduse muutmise seadus 900 SE
Riigikogu menetluses on veel mitu ettevõtjate halduskoormust vähendavat muudatust, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete lihtsustamine, elektrituruseaduse aruandluse ja audiitorkontrolli vähendamine, strateegiliste investeeringute ekspressrada, detailplaneeringute lihtsustamine ning keskkonnalubade menetluse kiirendamine. Majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoja ettepanekute elluviimisega jätkub töö suvel ja sügisel.
Nõukoda arutas töölepingu seaduse, välismaalaste seaduse ja ehitusseadustiku muudatuste mõju ettevõtjatele
Majanduskasvu nõukoja juhi Viljar Arakase sõnul on oluline, et nõukoja töö mõju ei hinnataks ainult ellu viidud ettepanekute arvu järgi. „Nõukoja eesmärk ei ole üksnes ettepanekuid koguda ja edasi saata, vaid aru saada, milline on nende tegelik mõju ettevõtjate ajale, rahale ja majanduskasvule. Esimesed mõjuanalüüsid näitavad, et õigesti tehtud lihtsustused ei ole kosmeetilised muudatused, vaid võivad tähendada ettevõtetele väga suurt kokkuhoidu ja suuremat paindlikkust,“ ütles Arakas.
Töölepingu seaduse muudatuste puhul hindas esialgne analüüs ettevõtjatele potentsiaalselt ära hoitavaks kuluks üle saja miljoni euro aastas. Suurim osa sellest tuleneb töö- ja puhkeaja arvestuse muudatusest, millega välditi täiendavat tööjõu- ja värbamiskulu olukorras, kus graafikuga töö puhul oleks tulnud töötajaid juurde värvata. Paindliku tööaja kokkulepped vähendavad täiendavalt ületundide, alatundide ja halduskoormusega seotud kulu.
Välismaalaste seaduse muudatuste puhul on suurima mõjuga tööjõupuudusega tegevusalade erisused, palgakriteeriumi muutus ning rändemenetluste lihtsustamine ühe akna põhimõttel. Esialgse analüüsi järgi võib tööjõupuudusega tegevusalade erisus anda sõltuvalt töötajate arvust ja jaotusest kuni saja miljoni euro ulatuses lisandväärtust aastas. Ühe akna lahendus säästa aega välismaalaste töölevõtmise menetlustes.
Ehitusseadustiku muudatuste puhul hindab esialgne analüüs ettevõtjatele ja arendajatele potentsiaalselt ära hoitavaks kuluks üle kümne miljoni euro aastas. Suurim mõju tuleneb projekteerimistingimuste kasutusvõimaluste laiendamisest ja laadimistaristu nõuete rakendamise ajatamisest. Lisaks vähendavad bürokraatiat kasutuslubade asendumine kasutusteatistega, riigilõivude muudatused ja väikeste mitteelamute teatisevabastus.
Nõukoda otsustas, et järgmisena vaadatakse läbi planeeringute reformi, riigihangete reformi ning töökeskkonna ja töötervishoiu nõuete lihtsustamise mõju. Lisaks valitakse veel neli suurema mõjuga ettepanekut või seadusemuudatust, mille mõju analüüsitakse sügiseks.
Kohtumisel arutati ka seda, kuidas ennetada uue bürokraatia tekkimist. Nõukoja liikmete hinnangul tuleb tugevdada ministeeriumideülest vaadet uute nõuete hindamisel, et vältida olukorda, kus üksikute valdkondade eesmärgid toovad kaasa põhjendamatu halduskoormuse ettevõtjatele. Arutelul käsitleti võimalust tugevdada Riigikantselei rolli ministrite määruste läbivaatamisel bürokraatia ja nõuete vähendamise vaates ning kasutada selleks ka tehisintellekti võimalusi.
Ülevaade nõukojale tehtud ettepanekutest ning nende elluviimisest: https://www.riigikantselei.ee/majanduskasvu-noukoda
Lisainfo: [email protected]
