„Kriisikindel Eesti on täpselt nii tugev, kui meie nõrgim lüli,“ ütles riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori. „Peame sõjalise kaitse kõrval tagama tugevad ja toimivad tsiviilasutused, mis suudaks toime tulla igakriisiga.“
Laia riigikaitse lisarahastusega viiakse ellu koalitsioonileppe riigikaitse ja laiapindse julgeoleku investeeringute programm. Ennekõike keskendutakse terviklike võimete arendamisele, nii et olemas oleks nii inimesed, väljaõpe, vahendid, varud ja taristu. „Kriis ei oota, millal me valmis oleme. Seetõttu loome politsei kriisireservi ja drooniseire piirile ning suurematesse linnadesse, suurendame tervishoiu, toidu ja päästetööde varusid ning kindlustame elektrikatkestuste ajal rahvusringhäälingu,“ lisas Tori.
Täpsemalt rahastatakse investeeringute programmiga aastatel 2025-2027 (summad ilma käibemaksuta):
- Politsei- ja piirivalveametile luuakse kriisireserv. Eraldiseisvalt abipolitseinikest, luuakse sõjaväepolitseis aega teeninud kaitseväelastest 1000-liikmeline kriisireservi rühm. (ca 26 miljonit eurot)
- Parandatakse Politsei- ja piirivalveameti koosseisuliste üksuste relvastus- ja harjutamisvõimalusi. Ühtlasi suurendatakse Päästeameti varusid päästetöödeks, et olla paremini valmis tsiviil- ja riigikaitselisteks kriisideks. (ca 24,5 miljonit eurot)
- Suurendatakse 18 haigla traumavaru kuue päevani. Tänased traumavarud on mahus 16-48 tundi. Suurem varu tõstab tervishoiusüsteemi valmisolekut tulla toime suurte kriisidega, kui haiglasse saabub tavapärasest oluliselt rohkem traumapatsiente. (ca 24,6 miljonit eurot)
- Luuakse võimalus kriiside eel suurendada Eestis asuvaid toiduvarusid.
(ca 0,6 miljonit eurot). - Politsei ja piirivalveametnikud saavad praktilisema ja kvaliteetsema väljaõppe. Ehitatakse välja Sisekaitseakadeemia arenduse kaks etappi, sealhulgas erinevateks politsei- ja jõustruktuuride treeninguteks vajalik mitmeotstarbeline hoone (nn taktikamaja) Tallinnas ning harjutusväljaku ja alarmsõidukikoolitusteks vajalik autodroom Väike-Maarjas. (ca 47,7 miljonit eurot)
- Idapiirile ja nelja suurlinna luuakse drooniseire- ja tõrje võime. (ca 12,5 miljonit eurot)
- Idapiiri taristu ehitatakse lõpuni ning täiendatakse seiretehnika võimet. Sealhulgas vahetatakse välja piiri kaitsmiseks vajalik eritehnika ja masinapark ning katsetatakse piiriveekogudel ujuvat piiritaristut. (ca 18 miljonit eurot)
- Kogu ühiskonnas juurutatakse kriisideks vajalikke oskuseid. Elanikkonnale, asutuste juhtidele ja päästjatele korraldatakse kriisikoolitusi ning viiakse 2026. aasta läbi ulatuslik üleriigiline kriisiõppus. (ca 9,1 miljonit eurot)
- Suurendatakse riigi IT-, side ja küberkaitsevõimet. Sealhulgas parandatakse operatiivside toimepidevust. (ca 4,2 miljonit eurot)
- ERR ja Levira suurendavad andmete edastamise võimet tugijaamades ja teletootmises, hangitakse varugeneraatoreid. Eesmärk on tagada raadio- ja telekanalite toimimine ulatuslike elektri- ja sidekatkestuste ajal. (ca 2,5 miljonit eurot)
- Parandatakse ühendusvõimalusi välisministeeriumi saatkondade vahel. (ca 1,6 miljonit eurot)
- Toetatakse kohalikke omavalitsusüksusi kriisideks valmistumisel. Lisaks olemasolevatele tegevustele luuakse Päästeametisse omavalitsusüksuste kriisispetsialistide süsteem, kelle eesmärk on toetada omavalitsusi kriisideks valmistumisel ja elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesannete täitmisel. (3,1 miljonit eurot)
- Tuuakse Maksu- ja Tolliametisse sanktsioonikuritegude uurimisalluvus, mis vabastab Kaitsepolitseiameti ressurssi, et tegeleda hübriidohtudega. (ca 1,5 miljonit eurot)
- Ühtlasi investeeritakse ca 12,7 miljonit eurot riigisaladusega kaetud vajadustesse.
- Täiendavalt rahastatakse programmist kahe Saatse „saapa“ ümbersõitude väljaehitamist (ca 2,7 miljonit eurot). Ümbersõidu valmides ei pea tulevikus läbima Venemaa Föderatsiooni territooriumil paiknevaid teelõike.
Tori sõnul aitab lisarahastus kõrvaldada olulised võimelüngad ja astuda kriisivalmiduses oluline samm edasi, et inimestel oleks Eestis kindel ja turvaline elada.
Käesolev riigikaitse ja laiapindse julgeoleku investeeringute programm on eraldiseisev 2023. aastal heakskiidu saanud investeeringute kavast, millega eraldati 80 miljonit eurot 2024-2027 aastateks, peamiselt selleks, et tagada püsirahastus aastatel 2020-2022 loodud võimeteks. Enne seda on aastatel 2022-2023 ühekordselt laia riigikaitsesse investeeritud veel 120 miljoni eurot.
