Kõik ettepanekud on osa laiemast algatusest, mille eesmärk on soodustada majanduskasvu, vähendada bürokraatiat ja parandada Eesti ettevõtluskeskkonda.
Planeeringute kiirendamisel on kolm peamist prioriteeti:
- Strateegiliste investeeringute „kiirtee” – võimalus oluliste arenduste kiiremaks ja lihtsustatud menetlemiseks.
- Tähtajad – siduvate menetlustähtaegade kehtestamine planeeringutele ja lubadele.
- Detailplaneeringute rolli vähendamine – paindlikumate tingimuste loomine, kus üldplaneeringu olemasolul ei oleks detailplaneering alati kohustuslik.
„Mingi uue ehitise või rajatise Eestimaale kavandamisel peaks olema kõigi ühine eesmärk investeeringute ligimeelitamine ning läbipaistev, kiire ja ettearvatav menetlus. Aeg on väärtuslik ressurss nii ametnikele kui ka ettevõtjatele," kommenteeris Robert Kitt tänast teemaderingi.
„Arutelude käigus on selgunud, et üheks peamiseks takistuseks on ettevõtjate jaoks planeeringumenetluses kujunenud ülepaisutatud detailplaneeringu nõue, mis tähendab, et põhjalikke detailplaneeringuid nõutakse ka juhtudel, kus see ei ole sisuliselt põhjendatud. Selle tulemusena venivad menetlused ja arenduste maksumus tõuseb – näiteks Tallinnas hindavad arendajad, et tänane pikk planeerimisprotsess lisab korteri lõpphindadele kuni 20 protsenti,” ütles Kitt.
„Ettevõtjate nõukoda on andnud väga sisulise sisendi, mis aitab riigil arendada targemat, kiiremat ja ettevõtjasõbralikumat planeerimiskeskkonda. Meie eesmärk on, et seadusandlik raamistik ei takistaks investeeringuid, vaid looks neile kindla ja usaldusväärse keskkonna,” kommenteeris riigisekretär Keit Kasemets.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vormistab ettevõtjate nõukojas heakskiidetud ettepanekud koos mõjuanalüüsidega seadusemuudatusteks. Esimesed ettepanekud lisatakse lähinädalatel valitsusse jõudvasse planeerimisseaduse (PlanS) eelnõusse ning liiguvad edasi Riigikogu menetlusse. Töö ettepanekutega – millest valdavat enamust ministeerium toetab – jätkub suvel ja need saavad seaduseelnõu kuju sügiseks.
Lisaks planeeringutele esitles Anne Samlik Eesti turismisektori esindajate ettepanekuid. Ettepanekute seas on näiteks pakettreiside aruandlusnõuete leevendamine, majutusasutuste teenusepakkumise paindlikumaks muutmine ning riigihangete piirmäärade kaotamine või tõstmine ning riigihankeseaduse suurem paindlikkus, et lihtsustada turismiorganisatsioonide tegevust ja vähendada ebaproportsionaalset koormust.
Sektor rõhutab, et praegused reeglid on tihti ajale jalgu jäänud ning toovad kaasa ebavajalikku bürokraatiat. Muudatuste elluviimisest nähakse olulist majanduslikku kasu: väheneks ettevõtete halduskoormus ja tööjõukulu, kiireneks tehingute tegemise võimekus ning suureneks ülevaade turismi mõjust majandusele. Ettepanekud on suunatud mitmete seaduste muutmisele, sealhulgas turismiseadusele, riigihankeseadusele ja töötervishoiu ning tööohutuse seadusele.
Riigisekretär andis täna nõukojale ülevaate ka seni tehtud ettepanekute elluviimise seisust. „Seni tehtud 533 ettepanekust on valitsus toetanud 49 ettepanekut – vaid kahe kuu jooksul on see päris palju. Ettepanekuid lisandub pidevalt ning valitsus jätkab nende läbivaatamist ja otsustamist,” ütles Keit Kasemets.
Ülevaadet kõigist tehtud ja valitsuselt heakskiidu saanud ettepanekutest saab näha Riigikantselei veebilehel: Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda | Riigikantselei
