Majanduskasvu nõukoda arutas bürokraatia vähendamist põllumajandus- ja regionaalvaldkonnas

Ministeeriumi valitsemisalasse on nõukoja kaudu laekunud 50 ettepanekut bürokraatia vähendamiseks. Neist 16 ettepanekut toetab ministeerium täielikult ja 14 osaliselt. 

„Kui põllumajandus- ja toidusektoris räägitakse liigsest bürokraatiast, siis peetakse enamasti silmas kahte asja – toetuste taotlemist ja kontrollide hulka. PRIA on toetuste menetlemisel teinud palju tööd andmete kogumise automatiseerimiseks ja protsesside kiirendamiseks. Kontrollide puhul tuleb aga leida tasakaal: neid peab olema vähem seal, kus riskid on väiksemad, kuid toiduohutuse ja loomataudide ennetuse arvelt ei saa järeleandmisi teha,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Juba ellu viidud muudatustest tõi minister esile alkoholiregistri kaotamise, toitlustusettevõtetele kavandatud liha päritolu esitamise nõudest loobumise, kasutuslubade menetluse lihtsustamise ning kohalike omavalitsuste arengudokumentide ja eelarvestrateegiate detailandmete vähendamise. Samuti on lihtsustatud ühise põllumajanduspoliitika nõudeid ning suurendatud paindlikkust püsirohumaa säilitamisel ja mahepõllumajandustootjate kohustustes.

Terrase sõnul viiakse sel ja järgmisel aastal ellu veel mitu muudatust. Ta tõi näiteks kaug- ja satelliitseire ning tehisintellekti suurema kasutamise põllumassiivide halduse automatiseerimisel ning põllumajandusveo mõiste täpsustamise, et lahendada erimärgistatud diislikütuse kasutamine põllumajandustootmise logistikas ja eritehnikas. 

Ministri hinnangul ei saa bürokraatia vähendamine olla ühekordne projekt, vaid peab olema pidev töökorralduse parandamise põhimõte. „Eesmärk ei ole ainult regulatsioone vähemaks võtta, vaid vähendada ettevõtja tegelikku halduskoormust. Selleks tuleb liikuda riskipõhisema järelevalve, automatiseeritud kontrollide ja parema andmevahetuse suunas. Samas tuleb tõdeda, et suurimad väljakutsed on seotud IT-võimekuse ja asutuste ebaühtlase valmisolekuga. Kui tahame üleriigilist ja toimivat andmevahetust, vajab see ka täiendavaid investeeringuid,“ sõnas Terras.

Robert Kitti juhtimisel arutati läbi nõukojale esitatud 216 ettepanekut, mille osas seni veel seisukohta kujundatud polnud. 

Arutati ka Lähis-Ida kriisi mõju Eesti ettevõtetele. Kütuse, energia ja mitmete toormete hinnatõus mõjutab eelkõige tee- ja raudtee-ehitust, transpordisektorit, ehitusmaterjalide tootmist, toiduainetööstust ning teisi energiamahukaid valdkondi. Rahandusministeerium on hankijatele soovitanud vajadusel lepinguid üle vaadata, kasutades selleks kehtivaid lepingu muutmise võimalusi. Eraldi teemana arutati lepingute indekseerimise olulist ja vajadust töötada avaliku sektori hankijate ja ettevõtjate esindajate koostöös välja lepingute indekseerimise ja riskide maandamise mudelid. Olukorda järgitakse nii ettevõtjate kui valitsuse poolt ja arutatakse teemad uuesti.

Üldpildi kõikide valdkondade ettepanekute käekäigust andis nõukojale riigisekretär Keit Kasemets. Tänaseks on nõukojale esitatud 720 unikaalset ettepanekut, millest heaks on kiidetud 345 ettepanekut, ellu on viidud 109 ettepanekut ning veel 65 on Riigikogu menetluses.

„Nõukoja töö on jõudnud etappi, kus suur osa ettepanekutest ei ole enam lihtsalt arutelul, vaid jõudnud seadustesse, eelnõudesse või praktilistesse muudatustesse. Järgmine oluline samm on hinnata, milline on nende muudatuste tegelik mõju ettevõtjate ajale, kuludele ja majanduskasvule,“ ütles Kasemets. 

Ülevaade nõukojale tehtud ettepanekutest ning nende elluviimisest: https://www.riigikantselei.ee/majanduskasvu-noukoda 
Lisainfo: [email protected]