Uus seadus asendab senise riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seaduse ning seob need teiste kriisidega seotud seadustega. Tekib ühtne, ministeeriumite valitsemisalade ülene õigusruum, kus suure ulatusega tsiviil- ja riigikaitsekriisideks valmistutakse ühtsetel alustel. Uus regulatsioon näeb ette, et kõiki suure mõjuga kriise lahendatakse tavapärase valitsuse tegevusloogikaga. Põhimõte, et kriisid lahendatakse võimalikult madalal tasemel, säilib.
„Ohupilt ja keskkond on pärast koroonat ning Venemaa Ukraina-vastast sõda muutunud oluliselt keerulisemaks,“ tõdes riigisekretär Taimar Peterkop. „Eesti on väike riik ja meil on piiratud ressursid, neid peab nutikalt kasutama. Seetõttu peab valmistumine tsiviil- ja riigikaitsekriisideks olema ühetaoline – valmistudes kõige tõsisemaks kriisiks, eriti sõjaliseks kaitseks, saame paremini hakkama ka väiksema mõjuga ohtlikes olukordades,“ sõnas ta. „Kolm aastat laia riigikaitse mitmete osapooltega koostatud seaduseelnõu sellise tervikpildi loob. Teeme seda kõike, et Eesti turvalisus ja julgeolek oleks tagatud parimal võimalikul moel.“
Nii tsiviil- kui riigikaitsekriisideks valmistumiseks tekib üks lähenemine, kus üleriigilise riskianalüüsi alusel koostavad valitsus, valitud täidesaatva riigivõimu asutused, elutähtsate teenuste osutajad ja kohalikud omavalitsused oma kriisiplaanid. Nii neile organisatsioonidele kui põhiseaduslikele institutsioonidele tekib kohustus tagada oma asutuse toimepidevus ehk hoolitseda selle eest, et organisatsiooni sisemine töökorraldus võimaldaks täita kriisiülesandeid igal ajal.
Riigiülese tervikliku vaate saamiseks koondatakse kriisiülesanded ühtsesse raamistikku, see hakkab hõlmama tänaseid riigikaitseülesandeid, hädaolukordade ja elutähtsaid teenuseid. Samuti lihtsustatakse teisi kriisidega seotud seadusi, et muuta läbipaistvamaks ülesanded, mille täitmine on vajalik ükskõik millise kriisi lahendamiseks või leevendamiseks. Selle tulemusel muutuvad selgemaks ootused ja kohustused nii kriiside lahendajatele kui teistele laia riigikaitse osapooltele.
Eelnõu ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi võrreldes põhiõiguste- ja vabaduste piirangutega kehtivas õigusruumis.
Elanikkonnakaitse saab seadustatud
Eelnõu loob seaduse tasandil alused elanikkonnakaitseks. Päästeamet saab ülesande korraldada suures kriisis varjumist, evakuatsiooni ja ohuteadete edastamist. Samuti saab päästeamet ülesande koordineerida elanikkonnakaitse tegevusi kohaliku tasandi tsiviilkriiside ajal.
Sõnastatakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesanded ja öeldakse, milliseid ülesandeid tuleb kriisi ajal täita esmajärjekorras. Kohalike omavalitsuste peamised kriisiülesanded on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus nagu vee ja elektri varustus, evakuatsiooni korraldamine koostöös päästeametiga, sotsiaalteenuste, sh lastehoiu ning alus- ja põhihariduse kättesaadavus. Samuti peavad omavalitsused tagama kriisi ajal toimetulekutoetuse maksmise ja kriisiinfo edastamise kohalikule kogukonnale.
Uue seaduse väljatöötamist alustati 2021. aasta aprillis valmisoleku seaduse nime all. Seadus jõustub eelduslikult 2026. aasta 1. jaanuarist.
Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/375b55a6-eaf1-4904-b3b7-fd0965df5106
