Projektid on järgmised:
-
Keskkonnasõbraliku asfaltteekatendi väljatöötamine ja katsetamine Viimsi näitel
Teedeehitusega kaasneb oluline kasvuhoonegaaside heide, mida saab vähendada kasutades nt väiksema süsinikujalajäljega materjale. Soovitakse asendada asfaldis võimalikult suures ulatuses bituumen, millega seonduvad lisaks soovimatule keskkonnamõjule ka periooditi kättesaadavuse probleemid ja hinnakõikumised.
Kõigepealt töötatakse välja võimalikult suure kohalikul toormel põhineva ligniini sisaldusega sõidutee katte asfaldisegud. Kui see etapp õnnestub , rajatakse Viimsi valda Randvere teele katselõik, et hinnata ligniini sisaldusega asfaldi segu pikaajalisi omadusi ja vastupidavust.
Vallavanem Illar Lemetti sõnul jätkab Viimsi vald koos koostööpartneritega era- ja avalikust sektorist erinevate keskkonnahoiule suunatud innovatsiooniprojektide elluviimist. „Süsinikuneutraalse asfaltkatte rajamine aitab saavutada Eesti kliimaeesmärke. Imporditavate materjalide asendamine kohalikust puidust toodetud ligniiniga suurendab meie konkurentsivõimet ja aitab luua uusi töökohti. Suur aitäh kõigile Viimsi vallavalitsuse töötajatele ja koostööpartneritele, kes on antud projekti väljatöötamisel osalenud!“
- Projekti kestus: 18 kuud, millele lisandub seire 5 aasta jooksul
- Projekti eelarve: 1,55 mln eurot
- Projekti esitaja ja partnerid: Viimsi Vallavalitsus, Transpordiamet, Eesti Taristuehituse Liit
- Korduskasutatavate pakendite ringlusmudeli arendamine
Pakendijäätmed on suur ja kasvav probleem. Suund on võetud sellele, et asendada ühekordsed pakendid korduskasutatavatega ja välistada ühekordsed plastnõud. Riik on proovinud muutust käivitada regulatsiooni ja toetustega, aga see ei ole olnud piisav. Turule on tekkinud küll esimesed korduskasutuslahenduste pakkujaid, kuid kuna lahendused ei ühildu, pole tarbijad ja kaupmehed neid omaks võtnud.
Projekti eesmärk on vähendada ühekordsete pakendite tarbimist, arendades korduskasutatavate pakendite ringlusmudelit. Selleks viiakse ellu katseprojekt, mis julgustaks ja aktiveeriks täna killustunult tegutsevaid turuosalisi ning annaks riigile sisendit mõjusamate poliitikaotsuste tegemiseks.
Projektis arendatakse välja pakkujast sõltumatu korduskasutussüsteem, st terviklik tehniline lahendus pandi-, varustus- ja kogumissüsteemi näol. Täna ei ole ka mujalt maailmast teada avatud süsteeme, kus ringlussüsteemi taristut saaks kasutada lahenduste eri pakkujad. Süsteemi katsetatakse Tallinna-Tartu maantee tanklates, kus asendatakse 9-12 kuuks ühekordsed kohvitopsid korduskasutatavatega. Soov on pakkuda tervikteenust kõigi maanteeäärsete kohvimüüjate (tanklate) hulgas selliselt, et tarbija, ostes kohvijoogi ühest tanklaketist, saab tagastada korduskasutuspakendi teise tanklaketti või laialt kättesaadavatesse kogumiskastidesse.
“Eesti inimesed kasutavad iga päev ligi 200 000 ühekordset kohvitopsi, mis pärast kasutamist leiavad tee prügimäele või põletusse. Praegu on aga sammud, mida inimesed ise saaks jäätmetekke vähendamiseks ette võtta, liiga keerukad või tülikad. Otsust võtta jook kaasa keskkonnasõbralikku pakendisse peab olema lihtne teha. Sellepärast peab olema süsteem mugav nii inimestele kui ettevõtetele. Projekti tulemusena selgub, kuidas jõuda selleni, et keskkonnasõbralik valik oleks kõigi jaoks võimalikult lihtne,” ütles Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.
Need pisikesed sammud jäätmetekke vähendamise osas on täna liiga keerukad
- Projekti kestus: 19 kuud
- Projekti eelarve: 950 000 eurot
- Projekti esitaja ja partnerid: Kliimaministeerium, Keskkonnainvesteeringute keskus, Avaliku sektori innovatsioonitiim
- Hoonete energiamärgiste arvutamise ja energiatõhususe järelevalve automatiseerimine
Eesti hoonefondi energiatarbimine on oluliselt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. See tähendab, et Eesti hoonefond on vananenud ning hooneid tuleb suures mahus renoveerida, et muuta need energiasäästlikumaks. Projekti eesmärk on saada parem ülevaade Eesti hoonefondi energiatõhususest, parandada ehituskvaliteeti ning suurendada energiamärgiste arvu, usaldusväärsust ja kvaliteeti. Projekt toetab „Eesti 2025“ strateegias seatud eesmärke ja Euroopa Liidu üldist kliimapoliitikat ning aitab Eestit teel kliimaneutraalsuseni. Projekti raames töötatakse välja automatiseeritud lahendused, mis võimaldavad paremat andmete kogumist ja analüüsimist hoonefondi energiatõhususe kohta.
Projekti tulemused:
- Automatiseeritud energiamärgiste väljastamine: Luuakse automatiseeritud süsteem energiamärgiste andmete kogumiseks ja arvutamiseks, tuginedes tegelikele energiatarbimise andmetele.
- Energiatõhususe järelevalve automatiseerimine: Automaatne andmete kontroll loamenetlsues aitab kontrollida rohkem energiamärgiseid ja vähendada seeläbi energiaarvutustes tehtavaid vigu, tõstes nõnda nii ehituse kui ka energiamärgiste kvaliteeti ning usaldusväärsust. See omakorda toetab hoonete energiatõhususe miinimumnõuete paremat järgimist, aitab vähendada halduskoormust ning tagab ausama ja õiglasema konkurentsi ehitusturul.
- Interaktiivsed soovitused hooneomanikele ja tarbijatele: Luuakse interaktiivsed ja graafilised lahendused, mis aitavad inimestel paremini mõista nende hoone energiatõhusust ning pakuvad soovitusi hoone renoveerimiseks ja jätkusuutlikuma käitumise edendamiseks.
Projekti tulemuste kasutuselevõtt aitab nii kodanikel, ettevõtetel kui ka kohalikel omavalitsustel teha teadlikke otsuseid energiatõhususe parandamisel ning jätkusuutlikuma tuleviku suunas liikumisel.
- Projekti kestus: 18 kuud
- Projekti eelarve: 0,85 mln eurot
- Projekti esitaja ja partnerid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Kliimaministeerium
- Olemasolevate sildade toimivuse ja konstruktsiooni seisukorra hindamise eksperimentaalarendus
„Transpordiamet, kui Eesti suurim sillapargi omanik, hindab regulaarselt sildade raudbetoonkonstruktsioone ja nende elementide seisukorda. Seni on meie jaoks olnud probleemiks suured rajatised, sest nende sees sügaval betoonis asetsevaid armatuurterast ja järelpingestus süsteeme on raske hinnata. Uus mõõtemetoodika aitab hinnata paremini sildade sisemust ning vähendab mahukate ja kulukate tööde ettevõtmist,“ ütles Transpordiamet rajatiste ekspert Taivo Kurg. „Lisaks saame nüüd veelgi paremini hinnata neid silla konstruktsioone, mis asuvad vee all ja piiril.“
Sildade seisukordade diagnoosimisel ei ole Transpordiametil häid tehnilisi vahendeid. Tänane praktika piirdub suurte raudbetoon konstruktsioonide seisukorra hindamisel välimiste kahjustuste hindamisega, mille põhjal otsustatakse, kas silda saab remontida või on vaja sild ümberehitada ja rajada selle asemel uus. Projekti eesmärk on välja töötada uus metoodika, mis võimaldaks täpsemat ja usaldusväärsemat hindamist olemasolevate sildade sisemiste struktuuri ja seisukorra kohta. Tänane tegevus võib viia kulukate otsusteni, näiteks sildade lammutamiseni enne nende tegelikku kasutusaja lõppu. Projekt soovib vähendada ekspertarvamusest tingitud määramatust ning parandada otsustusprotsesse usaldusväärsema teabe alusel.
Metoodika hõlmab mittepurustavaid katseid, mis võimaldavad uurida suuremahulisi raudbetoon sildade konstruktsioone, seestpoolt kogu konstruktsiooni ulatuses. Üheks uuritavaks tehnoloogiaks on looduslikul atmosfäärikiirgusel põhinev müüontomograafia (MFT) seade. Lisaks uuritakse ka teisi alternatiivseid tehnoloogiaid, nagu maaradar ja akustilised meetodid.
Projekti käigus katsetatakse erinevat tüüpi sildadel konstruktsioonide (raudbetoonkonstruktsioonid, järelpingestatud raudbetoonkonstruktsioonid, aluskonstruktsioonid vees) uurimist erinevate tehnoloogiatega. Samuti võrreldakse uute meetodite tulemusi praeguste meetoditega, et hinnata nende täpsust ja usaldusväärsust. Eesmärk on pikendada sildade elukaart ja vähendada CO2 emissioone.
- Projekti kestus: 18 kuud
- Projekti eelarve: 1,26 mln eurot
- Projekti esitaja ja partnerid: Transpordiamet
Kõiki eelpool kirjeldatud projekte rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021–2027 meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest.
Vaata lisaks: https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon
