1. Desinformeerimine:
- Väljamõeldised: teavet, millel ei pruugi olla mingit seost tegelikkusega, võidakse pakkuda usaldusväärse ja tõese sisu pähe. Näiteks kasutas väljamõeldistega vürtsitatud fabritseeritud kirjavahetust Venemaa Secondary Infection kampaania ajal, rünnates sellega Gruusiat ja Euroopa Komisjoni.
- Manipuleerimine: tekstis, pildil või videos olevat täiendatakse, või vastupidi, sisu kustutatakse valikuliselt.
- Eksitav omistamine (ingl k false attribution): ka faktiliselt korrektse infoga saab inimesi eksitada, kui seda kasutatakse näilise argumendina mitteseotud teemal. Näiteks kasutakse valeuudiste veenvuse tõstmiseks fotosid tõesti toimunud sündmuselt, mis pole aga kõnealuse artikliga kuidagi seotud.
- Satiir ja paroodia: olgugi et satiir ja paroodia on üldjoontes ohutud meelelahutusžanrid, kasutatakse huumorit ja liialdusi ka arvamuste naeruvääristamiseks ning inimeste ja sõnumite kritiseerimiseks.
2. Retoorika
- Isiklik ründamine (lad k ad hominem): sõnumitooja ründamine, mustamine või naeruvääristamine, et tema sõnumi kaalu vähendada ning teda ennast heidutada.
- Whataboutism: tähelepanu probleemilt kõrvalejuhtimine, tõstes esile mõnda muud küsimust (näiteks: Venemaa annekteeris Krimmi, aga USA pommitas Iraaki jne).
- Vastase ülekuhjamine (ingl k gish-gallop): ohtrate diskussiooni teemaga mitte haakuvate väidete esitamine, et sundida vestluspartnerit nendele reageerima.
- Õlgmees (ingl k strawman): vastase diskrediteerimine, väites eksitavalt, et too on midagi öelnud ning seejärel seda väidet rünnates. Teisisõnu on see vastuvaidlemine väljamõeldud väi(de)tele.
- Arutelu kaaperdamine: käimasoleva aruteluga liitumine ning selle uuele teemale juhtimine.
- Väärdilemma (ingl k false dilemma): esitlemisega üritatakse jätta muljet, et valida on üksnes kahe (halva) variandi vahel. Kuna üks võimalustest on totaalselt ebaustav või lihtsalt vastuvõetamatu, peab teine lauale jäänud valikutest olema õige. Näide: kodanik X väidab, et kapitalism on halb, järelikult on ta kommunist.
- Libe nõlv (ingl k slippery slope): põhjendamata väide, et mingit tegevust ei tohiks lubada, kuna seejärel hakatakse paratamatult esitama juba järgmisi nõudmisi, millel on vastuvõtmatud või katastroofilised tagajärjed. Näide: LGBTQ+ õiguste kaitse viib zoofiilia legaliseerimiseni.
3. Sotsiaalne ja kognitiivne mõjutamine
- Varjatud reklaamid (ingl k dark ads): on sellised, mida näevad ainult need inimesed, kes vastavad reklaami tellija seatud parameetritele.
- Vaikimise spiraal (ingl k spiral of silence): mängib meie hirmule olla teistest erinev ja saada grupist väljatõugatud. Seetõttu on inimesed, kes tunnevad end olevat vähemuses, vähem altid enda arvamust jagama.
- Trendiga kaasa minemine (ingl k bandwagon effect): inimesed, kes tunnevad, et kuuluvad mingis küsimuses enamuse hulka, ütlevad oma arvamusi julgemalt välja. Enamuse hulka kuulumine võib olla aga illusioon, mis on loodud kasutades sisu võimendamiseks libakontosid ja palgalisi kommentaatoreid.
- Kajakambrid ja infomullid (ingl k echo chamber ja information bubble): inimesed koonduvad üldjuhul nende ümber, kes jagavad nende maailmavaadet, seda nii päriselus kui ka internetis. Ühtlasi kiputakse tarbima infot, mis seda maailmavaadet veelgi enam kinnitab. Seda fenomeni võimendab sotsiaalmeedia toimimisloogika, mille eesmärk on pakkuda inimestele võimalikult palju neile meelepärast informatsiooni.
4. Eksitamine
- Näiline sõltumatus (ingl k shilling): on meetod, millega inimene üritab jätta muljet, et ta on sõltumatu, töötades samal ajal varjatult kellegi eesmärkide nimel. Igapäevaelust võib levinud näitena tuua kinni makstud arvustajad, kes kommenteerivad internetis tooteid ja teenuseid. Desinformatsiooni vallas on parimaks näiteks palgalised trollid, kes kirjutavad etteantud teemadel (enamasti negatiivseid) kommentaare ja arvamusi.
- Jäljendajad: näitavad või esitlevad end kellegi teisena. Ohvriteks on nii see, kelle identiteeti kasutati kui ka see, keda haneks tõmmati. See meetod on ka hea põhjus, miks tundmatult numbrilt helistavasse inimesesse eluterve ettevaatusega suhtuda.
- Isehakanud: üritavad jätta muljet, et nad on eksperdid alal, millest nad ei pruugi tegelikult midagi teada.
- Libameedia: desinformatsiooni võidakse levitada veebilehtedel, mis meenutavad aadressilt ja välimuselt mõnda olemasolevat uudisteportaali, aga pole seda tegelikult teps mitte. Uue meediaväljaande „loomiseks“ piisab, kui kopeerida originaali välimus ja muuta domeeninimes kasvõi üks täht või asendada .co.uk näiteks .com-iga.
5. Tehniline manipuleerimine
- Botid: automatiseeritud arvutiprogrammid, mida juhivad inimeste kirjutatud koodiread. Kuigi botte võib kasutada üllal eesmärgil, saab nende abil kiusata päriskasutajaid, võimendada ja levitada sõnumeid ning teemaviiteid. Automatiseeritud konto võib tunduda väga reaalne tänu tehisintellekti loodud foto, nime ja enesetutvustuse kasutamisele. Samuti on võimalik imiteerida inimkasutajat postituste tiheduse ja sisu osas (ning alati võib juhtuda, et keegi kombineerib oma kontol teadlikult enda loodud sisu boti tehtavaga).
- Libakonto (ingl k sockpuppets, fake account): (sotsiaalmeedia) konto, mida kontrollib inimene, kes ei avalda oma tegelikku identiteeti ega eesmärki. Selliseid kontosid kasutatakse selleks, et ühineda veebis kogukondadega ning osaleda aruteludes, et süstida sinna eksitavat või vastuolulist infot. Kusjuures ühes grupis võidakse arutelu üleskütmiseks kasutada samaaegselt mitut vastanduvate seisukohtadega kontot. Näiteks Facebook on oma kodukorras libakontode tegemise, omamise ja haldamise selgesõnaliselt keelanud ja sellisest kontost saab neile ka teada anda.
- Ülirealistlikud videovõltsingud (ingl k deepfakes): tehnoloogia, millega saab videopildis panna iga inimese ütlema mida tahes. Selleks on vaja vaid sobivat algmaterjali ehk korraliku kvaliteediga videot, kus inimene midagi räägib. Seni on nende levik ja kasutus vähene kasutatava tarkvara piiratuse tõttu.
Viimati uuendatud 29.11.2022
