Projektijuhi käsiraamat
""
2.1. Riigikantselei roll ja võimalused tulemuste rakendamist toetada
2.1. Riigikantselei roll ja võimalused tulemuste rakendamist toetada
Innofond saab mitut moodi kasulik olla, et projektide tulemuste laiemat kasutuselevõttu ja juurutamist toetada.
Esiteks, aitame ja nõustame teid projekti planeerimisel ja ideekavandi koostamisel, hoides fookuses ka tulemuste hilisema kasutuselevõtu temaatikat. Praktikas ei pöörata sellele sageli piisavat tähelepanu ning projekti planeerides keskendutakse üksnes uute lahenduste leidmisele ja testimisele. Kuna projekti edukate tulemuste läbimõeldud hilisem rakendamine on üks innofondi olulisemaid tulemusmõõdikuid ning seda jälgib kiivalt ühe kriteeriumina ka projektide hindamiskomisjon, nõuame omalt poolt selget plaani ning vajadusel eelkokkuleppeid otsustajatega selles osas, mis saab väljatöötatud ja edukalt katsetatud lahendusest peale projekti lõppu. Hilisema toimemudeli läbimõtlemine võimalikult varases projekti faasis ehk planeerimisel on juba pool võitu.
Teiseks, aitame kaardistada täiendavaid rahastusallikaid. Innofondi rahastuse tingimused lubavad finantseerida vaid prototüübi arendamist ja katsetamist, hilisemaks lahenduse edasiarendamiseks või laiema kasutuselevõtu võimaldamiseks tuleb taotleja(te)l leida muud rahastusallikad, olgu need siis muudest välisvahenditest, riigieelarvest, erasektorist või mujalt. Aitame teil leida ning vahendame infot meile teadaolevate rahastusvõimaluste kohta lahendusest või haldusalast lähtuvalt.
Kolmandaks, aitame luua vajalikke kontakte ning võimaldame juurdepääsu asjakohastesse võrgustikesse. Avaliku sektori innovatsiooni eestvedajana ning valitsuse keskse tugiorganisatsioonina on innofondil ning riigikantseleil ülimalt laialdane kontaktide võrgustik kõigis haldusalades ning mõnel määral ka väljaspool avalikku sektorit. Meeledi leiame sealt ning viime teid kokku teile väärtuslike partnerite, ekspertide, nõustajate, meeskonnaliikmete või mistahes muu profiiliga inimestega.
Neljandaks, aitame vajadusel eskaleerida olulisi küsimusi haldusala kantslerile või riigisekretärile sekkumiseks. Kui tulemuste laialdasemal kasutuselevõtul - aga tegelikult juba ka katseprojekti elluviimise käigus - kerkib esile keerulisi või ettenägematuid takistusi, mille kõrvaldamisel projektimeeskonna käed liiga lühikeseks jäävad, on innofondi kaudu võimalik pääseda riigisekretäri või kantslerite kogu töölauale vajaliku toe taotlemiseks. Kõige kõrgemal tasemel toetus ning korraldused aitavad tihti üle saada esialgu möödapääsmatuna näivatest kitsaskohtadest.
Lõpetuseks, koostöös oma teenusepakkujaga pakume juriidilist ekspertnõu intellektuaalomandiga seotud küsimustes, et juba projekti elluviimise käigus tagada hilisem võimalus innovaatiliste lahenduste laialdaseks kasutuselevõtuks nii avaliku kui erasektori poolt, nii Eestis kui Eestist väljas.
Täpsema info saamiseks ning konkreetsete vajaduste ja võimaluste väljaselgitamiseks oma projekti kontekstis pöördu enda projekti kontaktisiku (nõunik) poole Riigikantselei innofondis.
Viimati uuendatud 19.02.2026
Innovatsiooni juhtimine
Missioonide töötuba: Mis on missioonid ja kuidas neid rakendada?
13. märtsil 2024 viis OECD avaliku sektori innovatsiooni juht Piret Tõnurist Riigikantseleis läbi missioonide töötoa eesmärgiga tõsta teadlikkust missioonidest kui poliitikakujundamise instumendist. Töötoas käsitleti missioonide mõistet, millal ja mis tingimustes missioone kasutada ning kuidas missioone efektiivselt keskvalitsuse tasandilt juhtida.
- Sissejuhatus: kus paiknevad missioonid avaliku sektori innovatsiooni laiemas raamistikus? Järelvaata YouTube’is või kuula Spotify’s.
- 1. osa: mis on missioonid ja millal neid kasutada? Järelvaata YouTube’is või kuula Spotify’s.
- 2. osa: missioonide skoop ja portfellid. Järelvaata YouTube’is või kuula Spotify’ss.
- 3. osa: kuidas missioone valitseda ja millised ohud sellega kaasas käivad? Järelvaata YouTube’is või kuula Spotify’s.
Raamatuklubi: "Kuidas ehitada riiki, mis on korraga stabiilne ja agiilne?"
8. detsember 2023 toimus arutelu „Kuidas ehitada riiki, mis on korraga stabiilne ja agiilne?“, mis oli ajendatud kolme Eesti professori Wolfgang Drechsleri, Rainer Katteli, Erkki Karo värskelt ilmunud ja USA-s maineka juhtimisraamatute auhinna võitnud raamatust „How to Make an Entrepreneurial State: Why Innovation Needs Bureaucracy“.
Autoritega vestlesid:
- Mari-Liis Sööt, Riigikantselei strateegiadirektor
- Kati Kusmin, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juht
- Maarjo Mändmaa, Sotsiaalministeeriumi kantsler