Projektijuhi käsiraamat
""
1.2. Dokumendid, tööriistad
1.2.1. Partnerluslepingu põhi
Seoses üleminekuga seniselt kulupõhiselt rahastusskeemilt uuele kuludega sidumata rahastusskeemile (FNLC - financing not linked to costs) oleme uuendanud oma partnerluslepingu tingimusi ning põhja. Peamiste sisuliste muudatusena on sisse viidud järgmised uuendused:
konkreetselt ja arusaadavalt tuleb sõnastada projekti eesmärk, kuna see saab aluseks hilisemal hindamisel, kas projekti eesmärk sai täidetud ja kas projekti saab lugeda edukaks;
lepingus on kirjas senisest laiem ja mahukam abikõlblike kulude nimekiri;
maksekorralduste esitamine partneri poolt ei pea toimuma igakuiselt;
Riigikantseleile tekib õigus leping üles öelda, kui projekti progressist on näha, et projekti eesmärk ei ole saavutatav.
Leia uuendatud partnerluslepingu põhi siit ja vaata läbi ka muud lepingu punktid.
1.2.2. Projekti lõpparuande vorm
Seoses käimasoleva üleminekuga seniselt kulupõhiselt rahastusskeemilt uuele kuludega sidumata rahastusskeemile (FNLC - financing not linked to costs) oleme parajasti uuendamas oma projektide lõpparuande vormi.
Lisame uuendatud aruande vormi siia niipea, kui see on valminud ning kooskõlastatud.
1.2.3. Näpunäiteid turukonsultatsiooni läbiviimiseks
Turukonsultatsioon on riigihanke ettevalmistamise etapis läbiviidav tegevus, mille käigus hankija suhtleb potentsiaalsete pakkujatega või turuosalistega, et paremini mõista turu olukorda enne hanke väljakuulutamist. Turukonsultatsiooni peamine eesmärk on kvaliteetsema ja realistlikuma hanke ettevalmistamine. Selle käigus saab hankija kaardistada turu võimekust, täpsustada tehnilist kirjeldust, hinnata hanke maksumust ja eelarvet, vähendada hankeriske ning täpsustada hankestrateegiat.
See on lubatud ja soovitatav praktika, kui seda tehakse läbipaistvalt ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgides.
1.2.4. Lepinguliste kohustuste seiretabel
Igal partneril on Riigikantseleiga sõlmitud partnerlusleping, milles on muu hulgas kokku lepitud poolte vastastikused kohustused. Tavaliselt loetakse lepingut süvenenult siis, kui selle sõlmimist läbi räägitakse, või neil juhtudel, kui tekib mingi probleem või konkreetne küsimus projekti elluviimise käigus. Muul ajal aga ei ole lepingu lugemine prioriteet ning seetõttu võib juhtuda, et midagi seal kirjas olevatest kohustusest või kokkulepetest kas jääb kahe silma vahele või ununeb.
Selle vältimiseks oleme partnerite jaoks kokku pannud ülevaatliku tabeli, kus on teemade kaupa välja toodud, mida ja millal partner omalt poolt tegema peab, et oma lepingulisi kohustusi mitte rikkuda.
1.2.5. Maksetaotluse vorm
Seoses käimasoleva üleminekuga seniselt kulupõhiselt rahastusskeemilt uuele kuludega sidumata rahastusskeemile (FNLC - financing not linked to costs) oleme parajasti lihtsustamas oma maksetaotluse vormi.
Lisame uuendatud maksetaotluse vormi siia niipea, kui see on valminud ning kooskõlastatud.
1.2.6. Hankekalkulaator
Hankemeeskondade ülesanne planeerimisetapis on muuhulgas ootuste juhtimine. See hõlmab ka realistliku pildi loomist sellest, kui kaua aega kulub asja või teenuse hankimiseks alates lähteülesande saabumisest kuni hankelepingu sõlmimiseni. Ebareaalsed ootused riigihanke tähtajale võivad kahjustada innovatsioonihanke tulemust, mistõttu tuleb enne riigihanke alustamist läbi mõelda kõik kavandatava riigihankega seonduvad asjaolud ja tingimused.
Selleks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus hankijatele loonud hankekalkulaatori, mis abistab võimaliku riigihanke menetlusele kuluva aja arvestamisel.
1.2.7. EISiga koostööleppe põhi
Alates 2024. aasta lõpust on Vabariigi Valitsuse poolt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele (EIS) antud vabatahtliku keskse hankija ülesanded innovatsioonihangete korraldamisel, et avaliku sektori asutused saaksid kasutada nende teadmisi ja kogemusi oma hangete korraldamisel.
EIS on pikaajalise kogemusega innovaatiliste riigihangete valdkonna edendaja, toetades sellega innovatsioonipoliitika strateegilisi eesmärke. Avaliku sektori hankijatel on võimalus tellida EIS-ilt riigihangete korraldamise tugiteenust, mille tingimused, ulatus ja kulude hüvitamine lepitakse kokku hankija ja EIS-i vahel vastavas koostöölepingus.
Riigikantselei innofondi projektidele on EIS’i keskse hankija teenus tasuta ning muud tingimused on kokku lepitud koostöölepingus, mille põhja leiad siit.
1.2.8. Teavitamise tööriistakast
Kohustuslik lause lisamiseks kommunikatsioonis/teavitamisel: “Projekti rahastab Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifond.”
Viimati uuendatud 19.02.2026
Innovatsiooni juhtimine
Missioonide töötuba: Mis on missioonid ja kuidas neid rakendada?
13. märtsil 2024 viis OECD avaliku sektori innovatsiooni juht Piret Tõnurist Riigikantseleis läbi missioonide töötoa eesmärgiga tõsta teadlikkust missioonidest kui poliitikakujundamise instumendist. Töötoas käsitleti missioonide mõistet, millal ja mis tingimustes missioone kasutada ning kuidas missioone efektiivselt keskvalitsuse tasandilt juhtida.
- Sissejuhatus: kus paiknevad missioonid avaliku sektori innovatsiooni laiemas raamistikus? Järelvaata YouTube’is või kuula Spotify’s.
- 1. osa: mis on missioonid ja millal neid kasutada? Järelvaata YouTube’is või kuula Spotify’s.
- 2. osa: missioonide skoop ja portfellid. Järelvaata YouTube’is või kuula Spotify’ss.
- 3. osa: kuidas missioone valitseda ja millised ohud sellega kaasas käivad? Järelvaata YouTube’is või kuula Spotify’s.
Raamatuklubi: "Kuidas ehitada riiki, mis on korraga stabiilne ja agiilne?"
8. detsember 2023 toimus arutelu „Kuidas ehitada riiki, mis on korraga stabiilne ja agiilne?“, mis oli ajendatud kolme Eesti professori Wolfgang Drechsleri, Rainer Katteli, Erkki Karo värskelt ilmunud ja USA-s maineka juhtimisraamatute auhinna võitnud raamatust „How to Make an Entrepreneurial State: Why Innovation Needs Bureaucracy“.
Autoritega vestlesid:
- Mari-Liis Sööt, Riigikantselei strateegiadirektor
- Kati Kusmin, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juht
- Maarjo Mändmaa, Sotsiaalministeeriumi kantsler
