""
2.8.2. Kiiruseületamise vähendamine
Inimkannatanutega liiklusõnnetused ei ole Eestis viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Pärast intervjuusid tavaliste eesti inimestega mõistsid tiimiliikmed Riigikantseleist, Siseministeeriumist, Politsei- ja Piirivalveametist ning Maanteeametist, et kiiruseületamine on ühiskonnas laialt aktsepteeritud sotsiaalne norm. Trahvidesse suhtutakse kui kommunaalarvetesse, mis tuleb tasuda, ent need ei mõjuta inimeste liikluskäitumist ega väärtushinnanguid. Samas mäletasid juhid eredalt vestlusi politseiga ning teeserval trahvi väljastamisega kaotatud aega.
Need taipamised viisid “Rahunemispeatuse” katsetusteni, püüdlusega mõista, kas ajakaotus võiks olla liikluskäitumise mõjutajana alternatiiv rahatrahvile. Projektist kasvasid välja ka Usaldustsooni katsetus Viimsis ning idee disainida trahviteatised ümber tõhusamaks mõjutusvahendiks. Katsetused avasid avaliku diskussiooni kiiruseületamise ja praeguste mõjutusmeetmete üle ning julgustasid Politsei- ja Piirivalveametit katsetama oma töös uusi ja julgeid kasutajakeskseid lähenemisi, olles sellega heaks eeskujuks avalikus sektoris.
Rahunemispeatusest kirjutati Economistis: Estonia has a new way to stop speeding motorists ning see valiti OPSI (Observatory of Public Sector Innovation) avaliku sektori heade innovatsiooninäidete kogumisse: Win a Minute, Lose an Hour: Time-Out Station for Speeding Drivers
Projekti toimumisaeg: 2019
Projekti viidi ellu innovatsiooniprogrammi raames
Uuendatud 30.09.2025
Innovatsioonivaldkonna tegevusi ja projekte rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest.
Viimati uuendatud 23.02.2026