Eesti huvid
Esindamaks paremini Eesti huve, määrab valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses toetume. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks Eesti peamised ELi poliitika põhimõtted ja mille alusel planeeritakse valitsuse ELi-suunalist tegevust.
Valitsus kiitis 19. juunil 2025. a istungil heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks.
Prioriteetide fookuses on Euroopa kaitsevõime arendamine, õiguskeskkonna lihtsustamine ja ettevalmistused ELi uue pikaajalise eelarve läbirääkimisteks.
""
ELi energiaturg ja varustuskindlus
117. Euroopa Liidu energiaturgude integreerimist tuleb jätkata uute piiriüleste ühenduste rajamise ning Balti riikide ühtse elektrihinnapiirkonna loomise kaudu, et tagada varustuskindlus ja konkurentsivõimeline energiahind.
118. Eesti kolmandale elektriühendusele Soomega ja neljandale ühendusele Lätiga tuleb kindlustada ELi kaasrahastus vajalike uuringute ja tööde tegemiseks.
119. ELi elektriturukorralduse nõudeid võimsusmehhanismide vajalikkuse tõendamiseks tuleb vähendada, et liikmesriigid saaksid kiirelt ja vastavalt vajadusele turule tuua juhitavaid tootmisvõimsusi.
120. Riigiabi loa taotlemine elektrituru võimsusmehhanismidele ja taastuvenergia tootmisele tuleb muuta lihtsamaks, et kiirendada puhta energia kasutuselevõttu ja tagada elektrisüsteemi stabiilsus. Loa taotlemise nõudeid tuleb vähendada ja loamenetluse tähtaega tuleb lühendada.
121. Meretuuleenergia ja pikaajaliste energiasalvestussüsteemide investeeringute toetamiseks tuleb ELis kasutusele võtta sihipärased rahastamisinstrumendid ja riski maandavad garantiiskeemid.
122. ELis tuleb suurendada elektrifitseerimist eri sektorites, sh küttesektoris ja transpordis. Samal ajal peame oluliseks säilitada võimalus kasutada kodumaist biomassi ja biogaasi, arvestades, et need vastavad ELi taastuvenergia direktiivi säästlikkuse nõuetele.
123. Toetame eesmärki vähendada kütteseadmete heiteid, et panustada õhukvaliteedi parendamisse ja kliimaeesmärkide saavutamisse. Puidu ja muu tahke biomassi kütteseadmete nõuete ülevaatamisel tuleb lisaks keskkonnamõjule kaaluda põhjalikult ka nõuete majandusmõju ning säilitada inimeste võimalus kütta puiduga kodu soodsalt.
124. Toetame Põhjamaade ja Balti riikide vesinikukoridori rajamise ettevalmistusi ning peame vajalikuks ELi kaasrahastust uuringute tegemiseks.
125. Tuumaenergial on oluline roll kliimaneutraalsuse ja varustuskindluse saavutamisel ELis, kui see on arendatud jätkusuutlikult, tuumakütus ja -tehnoloogia on tarnitud usaldusväärsetest riikidest ning tagatud on kõrge ohutustase.
Viimati uuendatud 19.06.2025
Valitsus
Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Igapäevaselt tähendab see Eesti jaoks oluliste teemade võimalikult varast väljaselgitamist, kõigi oluliste ELi asjade osas seisukohtade ja mõjuanalüüsi väljatöötamist ning seatud eesmärkide elluviimist.
Koordinatsioonikogu (KOK)
Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab planeerida ja jälgida kõikide osaliste ELiga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise poolelt. Samas vastutab iga ministeerium nii oma valdkonna Euroopa Liidu poliitika seisukohtade eelnõude väljatöötamise kui valitsuses kinnitatud suundade elluviimise eest.
Euroopa Liidu sekretariaat (ELS)
Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa teemadel, juhib Eesti EL suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.
Olulised dokumendid
Kaasamise teekaart EL asjades ja näidisdokumendid
Viimati uuendatud 19.06.2025