Eesti Euroopa Liidu poliitika

Euroopa Liidu liikmena on Eestil võimalus ja kohustus rääkida kaasa liidu poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu arengusuundade määramises. Eesti suudab Euroopa Liidu arengule sisulist mõju avaldada vaid siis, kui seisukohad on konkreetsed ning selged ning neile on võimalik saada teiste liikmesriikide toetus.

Eesti huvid

Esindamaks paremini Eesti huve, määrab valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses toetume. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks Eesti peamised ELi poliitika põhimõtted ja mille alusel planeeritakse valitsuse ELi-suunalist tegevust.

Valitsus kiitis 19. juunil 2025. a istungil heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks.

Prioriteetide fookuses on Euroopa kaitsevõime arendamine, õiguskeskkonna lihtsustamine ja ettevalmistused ELi uue pikaajalise eelarve läbirääkimisteks.

Transport

128. Rail Balticu valmisehitamiseks 2030. aastaks tuleb raudtee ehituseks kindlustada piisav ELi rahastus ning põhitrassi ehitamise kiire tempo.

129. ELi piiriüleste transpordi-, energia- ja sidevõrkude rajamist võimaldav keskne ELi toetusinstrument peab jätkuma ka järgmisel Euroopa Liidu pikaajalisel eelarveperioodil.

130. Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks on oluline sõjalise mobiilsuse edendamine ja rahastamine ning transporditaristu ehitamine vastavaks nõuetele, mis võimaldavad raske sõjatehnika ja varustuse kiiret liikumist kriisiolukorras.  

131. Oluline on edendada transpordisektoris ühtsete digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu, mis vähendab ettevõtete halduskoormust ja hõlbustab kombineeritud transpordi arendamist. 2027. aastal Euroopas kasutusele tuleva elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise süsteemi võimalusi tuleb rakendada nii maismaatranspordi, lennundus- kui ka merendussektoris, et tagada sujuv andmevahetus.

132. Euroopas tuleb leevendada nõudeid alternatiivkütuste taristu määruses seatud elektriraskeveokite laadimistaristu rajamiseks ning tähtaegade edasilükkamiseks 5 aasta võrra.

133. Eesti väga väikese liiklussagedusega teelõikudele on vaja kindlustada erand üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) põhivõrgu väljaehitamise nõuetest 2030. aastaks.

134. Lennundussektori riigiabi reeglid peavad võimaldama Euroopa Liidu äärepoolsete liikmesriikide lennuühendusi ja lennujaamu turutõrke korral senisest kiiremalt ja suuremas mahus toetada. Seejuures peab saama toetada ka vähese asustusega piirkondade lennujaamade tegevuskulude katmist. Rahvusvaheliste avaliku teenindamise kohustuse (PSO) liinide avamiseks Euroopa Liidu piirialadel tuleb kiirendada menetlusprotsesse, kehtestades PSO menetlusele kuni kahekuulise tähtaja.

135. ELis tuleb säilitada meretööstuses tootmine ja innovatsioon. Kehtestada on vaja Euroopa laevaehituse pakkumis- ja hankemenetlustes nõuded, mis tugevdavad Euroopa tootmisvõimsust, tagades samas vastavuse rahvusvahelistele kaubandusreeglitele. Hankeprotsesside kiirendamiseks tuleb rakendada suuremahulistes (üle 3 miljoni euro maksumusega) riigihangetes nn valget nimekirja, kuhu kuuluksid tausta- ja nõuetele vastavuse kontrolli läbinud ettevõtted.

136. Euroopa Majanduspiirkonnas tegutsevate laevaomanike ja operaatorite topeltmaksustamise vältimiseks seoses globaalse süsinikumaksu kehtestamisega merenduses tuleb üle vaadata asjakohased ELi õigusaktid, sealhulgas heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldumine merendussektorile ja RefuelEU määrus.

Viimati uuendatud 19.06.2025

seminarid

Valitsus

Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Igapäevaselt tähendab see Eesti jaoks oluliste teemade võimalikult varast väljaselgitamist, kõigi oluliste ELi asjade osas seisukohtade ja mõjuanalüüsi väljatöötamist ning seatud eesmärkide elluviimist.

koordineerimine

Koordinatsioonikogu (KOK)

Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab planeerida ja jälgida kõikide osaliste ELiga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise poolelt. Samas vastutab iga ministeerium nii oma valdkonna Euroopa Liidu poliitika seisukohtade eelnõude väljatöötamise kui valitsuses kinnitatud suundade elluviimise eest.

Sõitmine rattaga

Euroopa Liidu sekretariaat (ELS)

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa teemadel, juhib Eesti EL suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.

Olulised dokumendid

1 | 1

Kaasamise teekaart EL asjades ja näidisdokumendid

1 | 1

Viimati uuendatud 19.06.2025