Eesti huvid
Esindamaks paremini Eesti huve, määrab valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses toetume. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks Eesti peamised ELi poliitika põhimõtted ja mille alusel planeeritakse valitsuse ELi-suunalist tegevust.
Valitsus kiitis 19. juunil 2025. a istungil heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks.
Prioriteetide fookuses on Euroopa kaitsevõime arendamine, õiguskeskkonna lihtsustamine ja ettevalmistused ELi uue pikaajalise eelarve läbirääkimisteks.
Search results for ""
Majandus- ja rahanduspoliitika
137. ELi majandusjuhtimise reeglite rakendamine peab tagama liikmesriikide riigirahanduse jätkusuutlikkuse ja pikemas perspektiivis võlakoormuse vähenemise. Kaitsekulutuste kasv tuleb eelarves püsivalt rahastada, kasutades sealjuures ka 2025.–2028. aastaks kehtestatud eelarvereeglite vabastusklauslis ette nähtud paindlikkust.
138. Euroopa Komisjonil tuleb esitada ettepanek ühise hoiuste tagamise skeemi loomiseks, mille tulemusena ei sõltuks panga makseraskuste korral hoiustajad ainult enda riigi võimest hoiuseid tagada.
139. Digieuro tuleb kasutusele võtta nii, et tagatud on makseteenuste toimekindlus kriisiolukordades.
140. Panganduses tuleb vähendada ülereguleerimist, pöörates eelkõige tähelepanu aruandluskohustuse vähendamisele.
141. Maksuküsimustes on oluline säilitada õigusaktide üle ühehäälne otsustamine ja terve maksukonkurents. Peame oluliseks, et Eesti saaks maksimaalsel määral säilitada Eestis kehtiva kasumi reinvesteerimist soodustava ettevõtte tulumaksusüsteemi. Komisjoni maksuvaldkonna ettepanekud peavad eelkõige keskenduma halduskoormuse vähendamisele ja lihtsustamisele. Uute maksureeglite kehtestamisel tuleb analüüsida, millised vanematest saaks tühistada.
142. Riigihangete reegleid tuleb muuta selliselt, et hangete korraldamisel saaks põhjendatud juhul piirata pakkujate ja pakutavate toodete ja teenuste ringi tulenevalt julgeolekuriskidest või Euroopa strateegilise autonoomia kaalutlustest.
Käsiraamatu artikli viimane uuendus 19.06.2025
Valitsus
Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Igapäevaselt tähendab see Eesti jaoks oluliste teemade võimalikult varast väljaselgitamist, kõigi oluliste ELi asjade osas seisukohtade ja mõjuanalüüsi väljatöötamist ning seatud eesmärkide elluviimist.
Koordinatsioonikogu (KOK)
Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab planeerida ja jälgida kõikide osaliste ELiga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise poolelt. Samas vastutab iga ministeerium nii oma valdkonna Euroopa Liidu poliitika seisukohtade eelnõude väljatöötamise kui valitsuses kinnitatud suundade elluviimise eest.
Euroopa Liidu sekretariaat (ELS)
Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa teemadel, juhib Eesti EL suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.
Olulised dokumendid
Kaasamise teekaart EL asjades ja näidisdokumendid
Viimati uuendatud 19.06.2025
