Eesti Euroopa Liidu poliitika

Euroopa Liidu liikmena on Eestil võimalus ja kohustus rääkida kaasa liidu poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu arengusuundade määramises. Eesti suudab Euroopa Liidu arengule sisulist mõju avaldada vaid siis, kui seisukohad on konkreetsed ning selged ning neile on võimalik saada teiste liikmesriikide toetus.

Eesti huvid

Esindamaks paremini Eesti huve, määrab valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses toetume. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks Eesti peamised ELi poliitika põhimõtted ja mille alusel planeeritakse valitsuse ELi-suunalist tegevust.

Valitsus kiitis 19. juunil 2025. a istungil heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks.

Prioriteetide fookuses on Euroopa kaitsevõime arendamine, õiguskeskkonna lihtsustamine ja ettevalmistused ELi uue pikaajalise eelarve läbirääkimisteks.

Sotsiaal- ja tervisepoliitika

80. ELis tuleb kokku leppida ja kiiresti rakendada ajakohastatud Euroopa Liidu reeglid selle kohta, milline riik maksab vaba liikumise õigust kasutanud inimestele hüvitisi või millisesse riiki peab tööandja maksma töötaja eest sotsiaalkindlustusmakseid (näiteks sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse).

81. Euroopa Komisjonil tuleb liikmesriikide pädevate asutuste jaoks välja töötada kvaliteetsed, kasutajamugavad ning koosvõimelised üleeuroopalised andmevahetussüsteemid sotsiaalkindlustuse hüvitiste maksmise kohta info vahetamiseks, mis aitab vähendada pettuseid ja kuritarvitusi.

82. Eesti jaoks on oluline, et ELi tasandil miinimumsissetulekute lävendi aruteludes jääb igale liikmesriigile õigus otsustada oma miinimumsissetulekute lävendi üle, kuna riikide sotsiaalkaitsesüsteemid on erinevad.  

83. Ravimite võrdse kättesaadavuse tagamiseks kõigi ELi liikmesriikide patsientidele tuleb ravimi müügiloa hoidjatele, kes ravimit väikesele turule ei too, kehtestada tõhusad sanktsioonid. Ravimi turule toomise lihtsustamiseks tuleb võimalikult kiiresti ELi üleselt kasutusele võtta elektrooniline pakendiinfo. Seejuures tuleb eelistada keskseid ELi tehnilisi lahendusi ja tagada patsiendile võimalus saada ravimi väljastamisel infot ka paberil liikmesriigi ametlikus keeles. Geneerilised ravimid peavad nii ELi kui ka Eesti turule jõudma senisest kiiremini.

84. Kriitiliste ravimite ja nende toimeainete tootmise toetamise korral ELi vahenditest peame oluliseks, et ravimitele oleks ligipääs kõigi liikmesriikide patsientidel. ELis tuleb arendada kriitiliste ravimite ühishangete mehhanismi, mis tagab patsientidele õigeks ajaks vajalikus koguses ja vormis ravimeid.

85. Kriitiliste ravimite tootmise strateegilisi projekte peab saama algatada ka väikeriikides ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osalusel. Tagada tuleb võimalikult soodsad tingimused kriitiliste ravimite tarnekindlust suurendavate strateegiliste projektide Eestis elluviimiseks. Ühe võimalusena näeme ühtekuuluvusriikidel kaasfinantseeringu osa vähendamist ELi eelarve toetusel.

86. Soovime, et Euroopa Komisjon tagab Euroopa ühtse terviseandmeruumi rakendamise ning keskendub piiriülese taristu, sh turvaliste andmetöötluskeskkondade ELi ühislahenduste loomisele. Hiljemalt 2029. aastal peavad patsiendid saama oma digiretsepti alusel ravimeid välja osta Euroopa Liidu kõigis liikmesriikides.

87. Eesti eesmärk on vähendada Euroopa Liidus mittenakkuslike haiguste põhjustatud kahjusid. Oluline on seada ühetaolised nõuded tubaka- ja nikotiinitoodete reklaamile, pakendimärgistusele ning koostisele. Soovime ELi üleselt keelata tubaka- ja nikotiinitoodete kaugmüügi ning nendes maitse- ja lõhnaainete kasutamise.

Viimati uuendatud 19.06.2025

seminarid

Valitsus

Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Igapäevaselt tähendab see Eesti jaoks oluliste teemade võimalikult varast väljaselgitamist, kõigi oluliste ELi asjade osas seisukohtade ja mõjuanalüüsi väljatöötamist ning seatud eesmärkide elluviimist.

koordineerimine

Koordinatsioonikogu (KOK)

Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab planeerida ja jälgida kõikide osaliste ELiga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise poolelt. Samas vastutab iga ministeerium nii oma valdkonna Euroopa Liidu poliitika seisukohtade eelnõude väljatöötamise kui valitsuses kinnitatud suundade elluviimise eest.

Sõitmine rattaga

Euroopa Liidu sekretariaat (ELS)

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa teemadel, juhib Eesti EL suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.

Olulised dokumendid

1 | 1

Kaasamise teekaart EL asjades ja näidisdokumendid

1 | 1

Viimati uuendatud 19.06.2025