Eesti Euroopa Liidu poliitika

88. Eesti seisab selle eest, et kõrghariduskvalifikatsioonide automaatse tunnustamise kokkuleppeid Euroopa Liidus täidetakse ja rakendatakse.

89. Haridussüsteemid toetavad riigi kultuuri ja keele arendamist ja säilimist. Haridussüsteemi puudutavad Euroopa Liidu meetmed peavad olema paindlikud ja arvestama riiklike eripäradega või olema vabatahtlikud.

90. ELi tasandil tuleb edendada aktiivset õpirännet ja riikidevahelist koostööd haridus-, noorte- ja spordivaldkonnas, nähes selleks ette vajalikud ELi toetusmeetmed (nt Erasmus+, Euroopa Solidaarsuskorpus).

91. Noorte osaluse suurendamiseks poliitikakujundamises ja õigusloomes seisame valimisea langetamise eest Euroopa Parlamendi valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale ja noorte osalusalaste pädevuste arendamise eest Euroopa Liidus.

92. Peame vajalikuks, et uuel eelarveperioodil jätkuks Euroopa Liidus nii alus- kui ka rakendusteaduse ja innovatsiooni toetamine, eriti tehisintellekti ja puhaste tehnoloogiate, kriitiliste maavarade, tervise ning küberjulgeoleku valdkonnas. Soovime, et ELi teaduse ja innovatsiooni vahenditest saaks edaspidi toetada ka kahese kasutusega tehnoloogiate arendamist militaarotstarbel.

93. Teadus- ja innovatsioonivõimekuse lõhe vähendamiseks Euroopas tuleb jätkata teadusuuringute ja innovatsioonialase koostöö soodustamist seni vähemosalenud liikmesriikidega. Sellised ELi meetmed peavad olema sihistatud ja seotud riigi enda panusega teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime kasvu.

94. Euroopa Liidus tuleb luua ühised lahendused ja rahastusvõimalused digitaalse kultuuripärandi kaitsmiseks, piiriüleseks säilitamiseks ja andmete varundamiseks. Kultuuripärandi kaitsel on oluline roll nii kriisivalmiduse kui ka julgeoleku tugevdamise kontekstis, kuid ka euroopalike väärtuste hoidmisel.

95. Euroopa Komisjonil tuleb teha põhjalikku järelevalvet suurte platvormide süsteemsete riskide hindamise ja maandamise kohustuse täitmise üle ning õigel ajal reageerida kohustuste rikkumisele. Valimistesse sekkumise ärahoidmiseks ning desinformatsiooni leviku tõkestamiseks on vaja tugevaid juriidilisi tööriistu ja nende rakendamist viisil, mis pakuks praeguses julgeolekuolukorras kiiret ja asjakohast abi. Kui ELi digiteenuste reegleid pole võimalik sellisel viisil jõustada, on vaja neid täiendada.

96. Teadlastele on vaja anda juurdepääs platvormide andmetele, et võimalikud desinformatsioonikampaaniad varakult tuvastada. Selleks tuleb komisjonil viivitamata vastu võtta delegeeritud õigusakt, mis sätestab teadlaste andmetele juurdepääsu tingimused.

97. Toetame jätkuvalt Venemaa ja Valgevene ning teiste agressiooni toetavate riikide sportlaste välistamist rahvusvahelistelt spordisündmustelt.