Eesti huvid
Esindamaks paremini Eesti huve, määrab valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses toetume. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks Eesti peamised ELi poliitika põhimõtted ja mille alusel planeeritakse valitsuse ELi-suunalist tegevust.
Valitsus kiitis 19. juunil 2025. a istungil heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks.
Prioriteetide fookuses on Euroopa kaitsevõime arendamine, õiguskeskkonna lihtsustamine ja ettevalmistused ELi uue pikaajalise eelarve läbirääkimisteks.
""
Kriisivalmidus ja elanikkonnakaitse
28. Euroopa Liidus tuleb edasi arendada ühist valmisolekut reageerida erinevatele raskete tagajärgedega kriisidele ja ohustsenaariumidele, sh sõjaline ohustsenaarium või ulatuslik hübriidrünnak. Tuleb jätkata ühiste reageerimisvõimekuste (nt ELi elanikkonnakaitse mehhanismi rescEU võimekused) loomist ja kriisivarude eelpaigutamist vastavalt regionaalseid erisusi arvestavatele ohuhinnangutele.
29. Ühiselt tuleb parandada valmisolekut elanike evakuatsiooni korraldamiseks ning keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude seireks ja neile reageerimiseks.
30. Toiduvarude ja tarneahelate toimepidevuse tagamiseks kriisiolukordades tuleb välja töötada ühtne ELi kriisiplaan, mis sisaldab kriisikavu varude haldamise, logistika, tarneahela prioriteetide ning liikmesriikide koostöö kohta, sh arvestades nn rinderiikide aktiivse toetamise vajadust sõjalise kriisi korral.
31. Ohuhinnanguid aluseks võttes tuleb Eestis või lähiriikides tagada eelpaigutatud ravimite, meditsiiniseadmete ja veretoodete varud.
32. Välja tuleb töötada ühised hädaolukorra plaanid ning parandada piiriülest andmevahetust ja koostööd, et hallata koordineeritult mere- ja piiriveekogude reostusjuhtumeid.
33. ELis tuleb tugevdada veeteenuse vastupidavust keskkonna-, majandus- ja geopoliitilistele ohtudele, rakendades varajase hoiatuse süsteeme, kriisijuhtimise mehhanisme, ringmajanduse põhimõtteid ja strateegilisi veevarude kaitsemeetmeid. Välja tuleb töötada veeteenuse kvaliteedi, toimepidevuse ja jätkusuutlikkuse standard, selleks, et tagada puhas ja taskukohane vesi.
34. Sõjaliste ja tsiviilsete küberkogukondade koostöö tugevdamine on hädavajalik, et tõhusamalt kaitsta kriitilist infrastruktuuri, ennetada ja tõrjuda küberrünnakuid ning koordineeritult kriise hallata. Eriti olulised on Euroopa Liidu ja NATO koostöö ning ühisõppused, mille kaudu tuleb ühtlustada lähenemisviise, jagada reaalajas infot ning suurendada hübriid- ja küberohtudele vastupanu võimet.
Viimati uuendatud 19.06.2025
Valitsus
Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Igapäevaselt tähendab see Eesti jaoks oluliste teemade võimalikult varast väljaselgitamist, kõigi oluliste ELi asjade osas seisukohtade ja mõjuanalüüsi väljatöötamist ning seatud eesmärkide elluviimist.
Koordinatsioonikogu (KOK)
Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab planeerida ja jälgida kõikide osaliste ELiga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise poolelt. Samas vastutab iga ministeerium nii oma valdkonna Euroopa Liidu poliitika seisukohtade eelnõude väljatöötamise kui valitsuses kinnitatud suundade elluviimise eest.
Euroopa Liidu sekretariaat (ELS)
Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa teemadel, juhib Eesti EL suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.
Olulised dokumendid
Kaasamise teekaart EL asjades ja näidisdokumendid
Viimati uuendatud 19.06.2025