Eesti huvid
Esindamaks paremini Eesti huve, määrab valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses toetume. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks Eesti peamised ELi poliitika põhimõtted ja mille alusel planeeritakse valitsuse ELi-suunalist tegevust.
Valitsus kiitis 19. juunil 2025. a istungil heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks.
Prioriteetide fookuses on Euroopa kaitsevõime arendamine, õiguskeskkonna lihtsustamine ja ettevalmistused ELi uue pikaajalise eelarve läbirääkimisteks.
""
Tõhus piiriülene õigusalane koostöö
40. Sidetehniliste andmete säilitamine peab olema lubatav selliselt, et õiguskaitseasutustel oleks võimalik tõhusalt kuritegusid ennetada ja menetleda, sõltumata nende andmete asukohast Euroopa Liidus. Seetõttu on vaja kehtestada sideandmete säilitamise ühtsed ELi tasandi reeglid, mis peavad looma tasakaalu julgeoleku tagamise ja privaatsuse kaitse eesmärkide vahel.
41. Euroopa Liidu karistusõiguse kujundamine peab piirduma üksnes miinimumnõuete seadmisega. Euroopa Liidu õigusaktides tuleb vältida juriidiliste isikute suhtes kohustuslike lisakaristuste kehtestamist, ulatuslike aegumistähtaegade nõudmist ning üksikasjalikke viiteid menetlusliikidele ja meetmetele. Toetame Euroopa Liidu karistusõiguse näidissätete väljatöötamist, et vältida ELi karistusõiguses eriregulatsioone ja tagada parem kooskõla meie karistusõiguse süsteemiga.
42. ELis tuleb tagada justiitsvaldkonna piiriülene digitaliseerimine. Selleks tuleb seni peamiselt sisevaldkonna infosüsteemidega tegelenud Euroopa Liidu IT-agentuurist (eu-LISA) kujundada laiemate ülesannetega IT-amet, kes toetaks piiriüleseks koostööks vajalike digilahenduste arendamist ka teistes valdkondades. Ameti Tallinna üksuses peab (peakorteri funktsioonide täitmise kõrval) olema samuti võimalik uusi IT-lahendusi arendada ja infosüsteeme majutada. Näeme, et amet saaks lähiaastatel täita suuremat rolli justiitsvaldkonna piiriülese digitaliseerimise toetamisel, aga ka teiste Euroopa Liidu ametite IT-süsteemide majutamisel ning turvalise andmesidesüsteemi arendamisel liikmesriikide ja Euroopa Liidu kriisihaldusega tegelevatele asutustele.
43. Luua tuleb ELi-ülene IT-platvorm, mis võimaldab elektrooniliselt edastada rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise taotlusi ning nende kohta teiste liikmesriikidega infot vahetada.
Viimati uuendatud 19.06.2025
Valitsus
Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Igapäevaselt tähendab see Eesti jaoks oluliste teemade võimalikult varast väljaselgitamist, kõigi oluliste ELi asjade osas seisukohtade ja mõjuanalüüsi väljatöötamist ning seatud eesmärkide elluviimist.
Koordinatsioonikogu (KOK)
Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab planeerida ja jälgida kõikide osaliste ELiga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise poolelt. Samas vastutab iga ministeerium nii oma valdkonna Euroopa Liidu poliitika seisukohtade eelnõude väljatöötamise kui valitsuses kinnitatud suundade elluviimise eest.
Euroopa Liidu sekretariaat (ELS)
Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa teemadel, juhib Eesti EL suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.
Olulised dokumendid
Kaasamise teekaart EL asjades ja näidisdokumendid
Viimati uuendatud 19.06.2025