Eesti huvid
Esindamaks paremini Eesti huve, määrab valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses toetume. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks Eesti peamised ELi poliitika põhimõtted ja mille alusel planeeritakse valitsuse ELi-suunalist tegevust.
Valitsus kiitis 19. juunil 2025. a istungil heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks.
Prioriteetide fookuses on Euroopa kaitsevõime arendamine, õiguskeskkonna lihtsustamine ja ettevalmistused ELi uue pikaajalise eelarve läbirääkimisteks.
""
Kliima- ja keskkonnapoliitika
109. ELi 2040. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkides kokku leppimisel tuleb tagada võimaldavad eeltingimused eesmärgi saavutamiseks, eelkõige tehnoloogiate kättesaadavus. 2030. aastale järgnevate aastate kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks peab soodustama investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse, kiirendama nende arendust, vähendama halduskoormust ning lihtsustama planeeringute, tegevuslubade ja keskkonnamõju hindamise menetlusi.
110. Õiglast üleminekut ei tuleks käsitleda vaid regioonide põhiselt. Hõlmata tuleb roheüleminekust mõjutatud sihtrühmad kogu riigis.
111. ELi heitkogustega kauplemise süsteem hoonete ja maanteetranspordi kütuste jaoks tuleb tühistada või selle rakendamine edasi lükata, et vähendada negatiivset mõju Eesti majandusele ja inimeste toimetulekule.
112. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) eesmärkide saavutamisel tuleb Euroopa Komisjoniga kokku leppida lisaleevendused, mis arvestavad viimaste aastate muutusi Eesti metsaraies tulenevalt geopoliitilistest põhjustest. Samuti peab Eestil olema võimalik kasutada suure turvasmuldade osakaaluga riikidele mõeldud erandit määruse eesmärkide saavutamisel.
113. Metsamajandamise otsused peavad järgima subsidiaarsuse põhimõtet ja jääma liikmesriikide pädevusse.
114. Traditsioonilisi looduskaitse- ja taastamispraktikaid tuleb täiendada alternatiivsete rahastusmehhanismidega, muu hulgas „elurikkuse krediidi süsteemiga“, mis on jälgitav, mõõdetav ning väldib rohepesu riske. Luua tuleb süsteem, mis tõendab mõõdetavat ja tõenduspõhist püsivat positiivset mõju elurikkusele.
115. ELi tasandil tuleb teisese toorme kasutust elavdada ja kehtestada selleks ühtsed kvaliteedistandardid teisese toorme jaoks. Standardid peavad hõlmama taaskasutatud materjali sisalduse miinimummäärasid, mh elektroonikaseadmetes ja tekstiilitoodetes, ning nõudeid kolmandates riikides toodetud teisese toorme kasutamisele ELis.
116. ELis tuleb välja töötada tõhusam laiendatud tootjavastutuse süsteem, mis tagab tootjavastutuse nõuete täitmise müügiplatvormide kaudu kolmandatest riikidest ELi turule lastavate toodete puhul ja hõlmab need ka praktikas ELis kehtivate jäätmekäitlusreeglitega.
Viimati uuendatud 19.06.2025
Valitsus
Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Igapäevaselt tähendab see Eesti jaoks oluliste teemade võimalikult varast väljaselgitamist, kõigi oluliste ELi asjade osas seisukohtade ja mõjuanalüüsi väljatöötamist ning seatud eesmärkide elluviimist.
Koordinatsioonikogu (KOK)
Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab planeerida ja jälgida kõikide osaliste ELiga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise poolelt. Samas vastutab iga ministeerium nii oma valdkonna Euroopa Liidu poliitika seisukohtade eelnõude väljatöötamise kui valitsuses kinnitatud suundade elluviimise eest.
Euroopa Liidu sekretariaat (ELS)
Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa teemadel, juhib Eesti EL suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.
Olulised dokumendid
Kaasamise teekaart EL asjades ja näidisdokumendid
Viimati uuendatud 19.06.2025