Eesti huvid
Esindamaks paremini Eesti huve, määrab valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses toetume. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks Eesti peamised ELi poliitika põhimõtted ja mille alusel planeeritakse valitsuse ELi-suunalist tegevust.
Valitsus kiitis 19. juunil 2025. a istungil heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks.
Prioriteetide fookuses on Euroopa kaitsevõime arendamine, õiguskeskkonna lihtsustamine ja ettevalmistused ELi uue pikaajalise eelarve läbirääkimisteks.
""
ELi pikaajaline eelarve
143. Tulenevalt viimaste aastate kriisidest ja väljakutsetest on Euroopa Liidus suurenenud ühiste prioriteetide ja nende elluviimise vajadus. Seetõttu peab 2028. aastal algaval ELi eelarveperioodil pikaajaline eelarve mahult suurenema ning senisest oluliselt enam panustama ELi ühishüvedesse, eelkõige laia riigikaitsesse ja välispiiri tugevdamisesse ja piiriüleste ühenduste arendamisse ning tagama Ukraina toetamise ja arvestama ELi laienemisega.
144. Ühtekuuluvuspoliitika peab jätkuvalt toetama riikide ja regioonide sotsiaal-majanduslikku konvergentsi. Riikide jõukuse suurenedes ei tohiks toetused järsult väheneda võrreldes eelneva perioodiga. ELi idapiiri regioonidele tuleb näha ette soodsam käsitlus ELi eelarve toetuste kasutusel, et leevendada piiriüleste kaubandusvoogude katkemise ja julgeolekupiirangute mõju kohalikule majandusele ja infrastruktuuri arendustele ning tugevdada kogukondade vastupanuvõimet.
145. Ühine põllumajanduspoliitika peab võrdsete konkurentsitingimuste saavutamiseks jätkama otsetoetuste taseme ühtlustamist riikide vahel.
146. Eelarve võimalikud uued tuluallikad peavad omama lisaväärtust võrreldes kehtiva süsteemiga, st mitte üksnes jaotama ümber riigieelarvetest tulevaid panuseid. Samuti ei tohiks uued omavahendid ebaproportsionaalselt rohkem koormata vähem jõukamaid riike.
Viimati uuendatud 19.06.2025
Valitsus
Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Igapäevaselt tähendab see Eesti jaoks oluliste teemade võimalikult varast väljaselgitamist, kõigi oluliste ELi asjade osas seisukohtade ja mõjuanalüüsi väljatöötamist ning seatud eesmärkide elluviimist.
Koordinatsioonikogu (KOK)
Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab planeerida ja jälgida kõikide osaliste ELiga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise poolelt. Samas vastutab iga ministeerium nii oma valdkonna Euroopa Liidu poliitika seisukohtade eelnõude väljatöötamise kui valitsuses kinnitatud suundade elluviimise eest.
Euroopa Liidu sekretariaat (ELS)
Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa teemadel, juhib Eesti EL suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.
Olulised dokumendid
Kaasamise teekaart EL asjades ja näidisdokumendid
Viimati uuendatud 19.06.2025