KORKS käsiraamat

Objektikaitse ettevalmistamiseks koostatakse riskianalüüs, milles kirjeldatakse võimalikke objekti ähvardavaid ründeid ja muid ohte, nende realiseerumise tõenäosust ja tagajärgi.

Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüs

Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud kinnitama riskianalüüsi ühe aasta jooksul objekti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest arvates. Riskianalüüsi võib koostada ühel territooriumil asuvate objektide kohta või mitme muul viisil seotud objekti kohta ühiselt, kui see on vajalik riskianalüüsi objektiivseks koostamiseks.

Riskianalüüs võib sisalduda objekti valdaja muus dokumendis juhul, kui riskianalüüs on nimetatud dokumendi muudest osadest või dokumendi sisust selgelt eristatav.

Kinnitatud riskianalüüs edastatakse Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitseväele. Kui objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, edastab ta kinnitatud riskianalüüsi ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale.

Riskianalüüsi uuendamine

Objekti valdaja on kohustatud uuendama riskianalüüsi ja turvaplaani korraliselt vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Uuendatud riskianalüüs edastatakse Kaitsepolitseiametile kolme tööpäeva jooksul selle kinnitamisest arvates. Kui valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, edastab ta uuendatud riskianalüüsi ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale.

Objekti valdaja on kohustatud uuendama riskianalüüsi erakorraliselt 30 päeva jooksul, kui:

1. oluliselt muutub oht, ohu realiseerumise tõenäosus või ohu realiseerumise võimalik tagajärg;
2. oluliselt muutuvad objekti turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmed;
3. objektil või selle vahetus läheduses on toimunud sündmus, mis ohustab objekti turvalisust;
4.  muutuvad objekti valdaja, omaniku või objekti andmed.

Riskianalüüsi erakorralisel uuendamisel teavitab objekti valdaja kirjalikult Kaitsepolitseiametit, Politsei- ja Piirivalveametit ning Kaitseväge riskianalüüsis tehtud muudatustest. Kui objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, teavitab ta muudatustest ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat.

Riskianalüüsi kooskõlastamine

Riskianalüüs ja turvaplaan kooskõlastatakse enne nende kinnitamist Kaitsepolitseiametiga. Kaitsepolitseiamet küsib enne riskianalüüsi kooskõlastamist Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe, Riigi Infosüsteemi Ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti arvamust. On oluline, et ohtusid vaadatakse 360 kraadi, mis tähendab seda, et nt küberohtude kohta peab arvamuse andma Riigi Infosüsteemi Amet ja sõjaliste ohtude kohta Kaitsevägi.

Riskianalüüsi osad

Riskianalüüs koosneb vähemalt järgmistest osadest:

1. koostaja andmed, sh ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2. analüütiline osa;
3. vajaduse korral riskianalüüsi selgitavad tabelid ja joonised;
4. riskianalüüsi kokkuvõte.

Riskianalüüsi koostamine

Riskianalüüsi koostaja selgitab välja võimalikud ohud, võttes aluseks üleriigilise riskianalüüsi tulemused, kirjeldab neid vastavalt objekti kategooriale kogeuste, uuringute või muu teabe põhjal ning annab hinnangu ohu realiseerumise tõenäosusele ja selle tagajärgedele.

Ohu realiseerumise tõenäosusele antavas hinnangus lähtutakse statistilistest andmetest ja muudest dokumenteeritud arvestuslikest, analüütilistest või muul viisil tõestatud andmetest ning teiste asutuste hinnangutest.

Ohu realiseerumise tõenäosuse hinnang antakse järgmise viie aasta kohta. Kui ohu realiseerumise tõenäosust ei ole võimalik hinnata, antakse hinnang ohu realiseerumise tõenäosusele, lähtudes muudest mõõdetavatest kriteeriumidest.

Ohu realiseerumise tagajärgi analüüsitakse eelkõige järgmistest valdkondadest lähtuvalt:

1. inimeste elu ja tervis;
2. vara;
3. teave;
4. ETO objektide puhul elutähtsate teenuste toimepidevus;
5. asutuse põhitegevus ja maine.

Ohu realiseerumise tagajärgede analüüsimisel võib arvestada ebasoovitavat mõju ka muudele kvantitatiivselt või kvalitatiivselt mõõdetavatele valdkondadele, mis toovad paremini esile ohu realiseerumise võimalikud tagajärjed.

ETO objekti puhul nimetatakse eraldi tagajärjed selle objektiga seotud elutähtsa teenuse
toimimisele.

Ohu realiseerumise tagajärgedele antakse raskusaste ning seda põhjendatakse. Ohu realiseerumise tagajärgede koondhinnang antakse raskeima tagajärje järgi.

Riskiklassi määramine

Ohu realiseerumisele määratakse riskiklass, arvestades ohu realiseerumise tõenäosust ja tagajärje raskusastet.

Joonis 4. Riskiklassid

Riskianalüüsi kokkuvõte

Riskianalüüsi kokkuvõttes esitatakse ohtude kirjeldused ja riskiklassid. B-kategooria objektide puhul esitatakse kokkuvõttes ka tagajärjed elutähtsa teenuse toimepidevusele.