KORKS käsiraamat

Vabariigi Valitsusel on kohustus hinnata kriisiolukorra põhjustanud asjaolusid ja tingimusi järjepidevalt. Kui langevad ära kriisiolukorra kehtestamise asjaolud või tingimused ning uusi ei esine, peab Vabariigi Valitsus kriisiolukorra lõpetama – valitsus saab seda teha kriisiolukorra puhul, mis ei ole kehtestatud mobilisatsiooni, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu, kuna neid olukordi ei kuuluta välja Vabariigi Valitsus.
Riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise otsuse peab Riigikogu üle vaatama vähemalt iga kolme kuu järel. Kui riigikaitselise kriisiolukorra põhjustanud asjaolud on ära langenud,  otsustab Riigikogu riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiidu lõpetada.

Vabariigi Valitsusel on kohustus teavitada kriisiolukorra kehtestamisest ja selle aluseks olevatest asjaoludest ning kriisiolukorra lõppemisest Riigikogu ja Vabariigi Presidenti, kuna neil põhiseaduslikel institutsioonidel on roll kriisiolukorra lahendamisel, eelkõige kui tekib vajadus erakorraline seisukord või sõjaseisukord välja kuulutada. Seega on oluline hoida nad infoväljas. Vabariigi Valitsusel ei ole eelnimetatud põhiseaduslike institutsioonide teavitamise kohustust, kui kriisiolukord loetakse automaatselt saabunuks erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu.