KORKS käsiraamat

Turvaplaani osana koostatav kiirreageerimise kaart on objektil objekti kaitse tagamiseks kasutatav mõõtkavaline hoone korruste ja lõigete plaan koos ruumide asetusega ning selle juurde kuuluvate objekti kaitse tagamiseks vajalike andmetega, lisaks muu hoonet iseloomustav lihtsustatud joonis. Kiirreageerimise kaart koostatakse vaid alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud hoone kohta või selle hoone kohta, mis asub objektiks määratud maa-alal või kus asub objektiks määratud seade ja mis on seotud selle seadme toimimisega. Objekti valdaja on kohustatud hoidma kiirreageerimise kaarti viisil, mis tagab selle kättesaadavuse operatiivtöö tegijale objektil.

Objekti valdaja on kohustatud koostama ajutise turvaplaani:

1. kui objekt on määratud ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks;
2. enne turvaplaani kinnitamist, kui objekt on määratud alaliselt kaitstavaks olulise
   tähtsusega objektiks.

Objekti valdaja on kohustatud koostama ajutise turvaplaani 30 päeva jooksul objekti alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest arvates. Kui objekt määratakse ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, on objekti valdaja kohustatud
koostama ajutise turvaplaani kolme päeva jooksul. Ajutise turvaplaani võib koostada ühel territooriumil asuvate objektide kohta või mitme muul viisil seotud objekti kohta ühiselt, kui see on vajalik ajutise turvaplaani rakendamiseks.

Ajutises turvaplaanis märgitakse vähemalt:

1. objekti ohutaseme muutmise kord objekti valdaja poolt;
2. lisaturvameetmete rakendamise kord;
3.  lisaturvameetmete rakendamise eest vastutavate isikute kontaktandmed.

Objekti valdaja on kohustatud uuendama turvaplaani vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

Objekti valdaja on kohustatud uuendama turvaplaani erakorraliselt 30 päeva jooksul, kui:

1. oluliselt muutub ohu realiseerumise tõenäosus või ohu realiseerumise võimalik
   tagajärg;
2. oluliselt muutuvad objekti turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmed;
3. objektil või selle vahetus läheduses on toimunud sündmus, mis ohustab objekti turvalisust;
4.  muutuvad objekti valdaja, omaniku või objekti andmed.

Turvaplaani erakorralisel uuendamisel teavitab objekti valdaja kirjalikult Kaitsepolitseiametit, Politsei- ja Piirivalveametit ning Kaitseväge turvaplaanis tehtud muudatustest. See nõue võimaldab nimetatud asutustel olla jooksvalt kursis võimalike muudatustega, mis võivad olla seotud nt investeeringutega, personali täiendava väljaõppega, aga kindlasti ka teisenenud julgeolekuolukorraga või -ohtudega. Teavitamine on vajalik, et Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi saaksid teha vajaduse korral muudatuse ka oma plaanides.

Kui objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, teavitab ta muudatustest ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat.

Turvaplaan kooskõlastatakse enne kinnitamist Kaitsepolitseiametiga. Kaitsepolitseiamet küsib enne turvaplaani kooskõlastamist Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe, Riigi Infosüsteemi Ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti arvamust rakendatavate kaitseabinõude kohta. On oluline, et ohtusid vaadatakse 360 kraadi, mis tähendab seda, et küberturvalisuse nõuete kohta peab arvamuse andma Riigi Infosüsteemi Amet ning võimaluse kohta kasutada elektroonilise side seaduses sätestatud raadioside piiramist – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Riigi Infosüsteemi Amet ning TTJA nõustavad oma pädevuse piires A-, B-, C- ja F-kategooria objekti valdajat mehitamata õhusõidukist (MÕS) tuleneva ohu tõrjumiseks rakendatavate kaitseabinõude vallas.

Asutuste pädevusse kuuluv nõustamisülesanne tähendab, et kui alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti  (siin peatükis edasi “objekti”) valdaja pöördub MÕS-ist lähtuva ohu seireks või tõrjeks vajalike seadmete või passiivsete kaitsevahendite kavandamise või rakendamisega seotud küsimustes riigiasutuse poole, on asjaomase asutuse ülesanne nõustada objekti valdajat oma pädevusse kuuluvates küsimustes.

Näiteks on TTJA ülesanne hinnata objektipõhiselt, kas ja milliseid elektroonilise side häirimise vahendeid, sh droonitõrjepüsse, võib taristu kaitseks kasutada viisil, mis ei häiri muu hulgas lennuliiklust.

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) nõustab küberturvalisuse küsimustes, et tagada näiteks seireandmete turvaline edastamine.

Kaitsepolitseiamet nõustab jätkuvalt organisatsioonisisese julgeolekuohu hindamisel, näiteks töötajate tegevusest tulenevate riskide, sh sagedase reisimise tõttu kõrgendatud julgeolekuriskiga riikidesse, ning kaitstava objekti turvalise perimeetri kavandamise küsimustes.

Nõustamine võib toimuda seminaride või teabepäevade vormis, et suurendada objekti valdajate teadlikkust võimalikest ohtudest ja nende maandamise meetmetest. Näiteks võib tutvustada mehitamata õhusõidukite omadusi ja kasutusviise relvakonfliktides, sh nende suurust, lennukiirust, lõhkeaine kandevõimet jm taristukaitse kavandamisel olulisi näitajaid. Selline teave aitab objekti valdajatel kavandada objekti kaitsemeetmeid ning hinnata võimalikke ohte. Nõustamisülesanne ei tähenda asutusele riikliku järelevalve ülesande panemist.

Kaitseabinõude rakendamise vajadus lähtub objekti riskianalüüsist ning on kohustuslik objekti valdajale. Elutähtsate teenuste osutajate, sh objekti valdajate nõustamist taristu füüsilise ja küberturvalisuse vallas koordineerib Riigikantselei ning teeb seda koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Riigi Infosüsteemi Ameti, TTJA ja Kaitseväega.

Eristatakse alaliselt kaitstaval olulise tähtsusega objektil rakendatavaid füüsilise kaitse nn miinimummeetmeid ning täiendavaid kaitsemeetmeid. Täiendavate kaitsemeetmete rakendamisel lähtutakse objekti ohutasemest ja turvaplaanist. Ohutaseme rakendamine on vajalik võimalike rünnete ennetamiseks ning nende tagajärgede minimeerimiseks. Ohutaseme kehtes-amine annab võimaluse teha objektil ettevalmistusi, kui pädevate asutuste ohuhinnangu või muu info põhjal on teatud olukorras rünnaku toimumine oluliselt tõenäolisem kui varem. Ohutaseme kehtestamise eesmärk on teha rünnete ennetamiseks või nende tagajärgede minimeerimiseks muudatusi töökorralduses või lisada täiendavaid kaitsemeetmeid.

Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud rakendama objekti füüsilise kaitse miinimummeetmeid. Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse füüsilise kaitse miinimummeetmeid üksnes sellel osal.

Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud rakendama ohutaseme kehtestamisel objekti lisaturvameetmeid. Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse lisaturvameetmeid üksnes sellel osal.