KORKS käsiraamat

Ettenägematutes olukordades võib riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra ajal anda ka ühekordseid kriisiülesandeid (§ 15 lg 1 ja 2). Tegemist on erandliku meetmega, mida kasutatakse juhul, kui kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks tekib ülesanne, mida ei olnud võimalik eelnevalt planeerida ning mille täitmiseks ei olnud võimalik tavapärases korras valmistuda (nt personali ette valmistada, varusid hankida jne). Näiteks kui kriisiolukorra ajal on püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse korraldaja inimressurss ammendumas, antakse vältimatult vajalik ühekordne kriisiülesanne ilukliinikule võtta vastu pindmiste haavadega haavatuid ning õmmelda ja siduda haavad kinni või suunata ilukirurgid ja meditsiiniõed teise haiglasse tervis-hoiuteenuse osutaja tegevuse toetamiseks.

Ühekordse kriisiülesande võib anda kriisiolukorra juht või tema volitatud kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus. Valitsusasutus võib ühekordseid kriisiülesandeid anda vaid kriisiolukorra juhi volituse alusel. Riigikaitselise  kriisiolukorra ajal on ühekordse ülesande andmise õigus ka Kaitseväel ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel (§ 15 lg 3). Kui isikule on riigikaitselise  kriisiolukorra ajal antud mitu ühekordset kriisiülesannet, tuleb eelistada riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud ülesande täitmist (§ 15 lg 4).

Ühekordse kriisiülesande andmisel tuleb määrata selle täitmise tähtaeg ning selle võib anda kuni kriisiolukorra lõppemiseni (§ 15 lg 6). Ülesande võib anda üksnes juhul, kui see on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks ning seda ei ole võimalik õigel ajal või piisavalt tulemuslikult täita täidesaatva riigivõimu asutustel, vabatahtlikel ega seaduses või selle alusel volitatud pädeval isikul (§ 15 lg 5).

Ühekordse kriisiülesande võib anda ka kohaliku omavalitsuse üksusele, kuid seda ei saa anda teistele põhiseaduslikele institutsioonidele (§ 15 lg 9).

Enne ühekordse kriisiülesande andmist võib selle andja haldusmenetluses välja selgitada, kas ülesande saaja on suuteline ülesannet täitma (§ 15 lg 8). Kui ülesande saaja ei saa talle antud ülesannet täita, peab ta sellest viivitamata teavitama ülesande andjat (§ 15 lg 7).