KORKS käsiraamat

KORKS sätestab toimepidevuse nõude, kus iga tasand – riik, omavalitsus ja teenusepakkuja – peab kriisiolukorras jätkama põhiülesande täitmist.

Püsiva kriisiülesande täitja peab tagama, et ülesannet on võimalik täita ka toimepidevust ohustavates olukordades. Selleks tuleb määrata ülesande täitmiseks vajalikud kriitilised tegevused, hinnata ja maandada riske ning otsustada, millisel tasemel tuleb toimepidevus tagada (§ 23 lg 3 p 1–2).

Samuti tuleb kavandada tegevused toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuste puhuks, sh võrgu- ja infosüsteemide häirete korral, ning ette näha meetmed tegevuse taastamiseks. Valmisoleku tagamiseks tuleb määrata kriisirollid ja vajadusel asendajad, valmistada inimesed nende ülesannete täitmiseks ette ning vajaduse korral kehtestada toimepidevuse tagamise korraldus ja valmisolekutasemed (§ 23 lg 3 p 3–6).

Toimepidevuse tagamiseks tuleb kindlustada vajalikud vahendid ja varu, vajaduse korral määrata varuasukoht ning kavandada sinna ümberpaiknemine. Samuti tuleb määrata toimepi-devuse seisukohalt olulised objektid ning korraldada nende kaitse ja vajaduse korral varjumine.
Lisaks tuleb määrata toimepidevuse ülesannete täitmise eest vastutav isik ja kontaktpunkt (§ 23 lg 3 p 7–9).

Vaata ka ptk 1.8. Kriisiolukorra lahendamise õppused

Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sh ETO ja KOV ning Vabariigi Valitsus korraldavad õppusi, et kontrollida ja harjutada valmisolekut lahendada kriisiolukorda ja täita püsivaid kriisiülesandeid (§ 22 lg 2).

Vabariigi Valitsusel on kohustus korraldada kriisiolukorraks valmisoleku hindamiseks ning mitme asutuse ja juriidilise isiku kriisiplaani samaaegse rakendamise harjutamiseks vähemalt kord aastas riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise õppus ning vähemalt üks kord nelja aasta jooksul mitmest sündmusest põhjustatud kriisiolukorra lahendamise õppus (§ 22 lg 1).

ETKA-l on kohustus korraldada õppusi, et kontrollida elutähtsa teenuse toimepidevust ja valmisolekut täita püsivat kriisiülesannet.

Ka kohalikel omavalitsustel tuleb harjutada õppustel kriisiplaani järgi tegutsemist.

Kriisiolukorraks valmistumist võib kontrollida ka harjutustega. Kuigi harjutustel võib kasutada ka õppuse põhimõtteid, on see olemuselt lihtsam ning selle korraldus ei ole seaduses reguleeritud. Harjutuste tegemise kohustus on KORKS-i alusel püsiva kriisiülesandega asutusel ja isikul ning põhiseaduslikel institutsioonidel, et toimepidevuse tagamiseks plaanitud tegevusi läbi harjutada (§ 23 lg 7).

Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on kriisiülesande täitjatel õigus saada ülesande täitmiseks vajalikku teavet. Valmistumise etapis võimaldab kvaliteetne ja ajakohane teave nt hinnata riske ja koostada kriisiplaani. Kriisiolukorra ajal aitab asjakohase info õigeaegne kohalejõudmine selle lahendamise eest vastutavate ja lahendamises osalevate asutuste ja isikuteni kaasa olukorra võimalikult kiirele ja tulemuslikule lahendamisele.

Seetõttu annab seadus kriisiülesandega asutustele ja isikutele – nii püsiva kui ka ühekordse kriisiülesande täitjatele, sh elutähtsa teenuse osutajatele, kohaliku omavalitsuse üksustele ja põhiseaduslikele institutsioonidele – õiguse saada ülesannete täitmiseks vajalikku teavet nii kriisiolukorraks valmistumisel kui ka kriisiolukorra lahendamisel (§ 129). See hõlmab avaliku teabe seaduse alusel peetavate andmekogude andmeid, mis ei ole isikuandmed, ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, kui selle teabe väljastamist või sellele

juurdepääsu ei reguleeri mõni muu õigusakt. Isikuandmete töötlemise alused ja kord on sätestatud seaduses eraldi (§ 131–134) ning neid kohaldatakse üksnes vastavate tingimuste täitmisel.

Kriisiolukorraks valmistumise ja kriisiolukorra lahendamise käigus koostatakse ning kasutatakse sageli teavet, mille avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või ülesande täitja toimepidevust. Seetõttu tuleb selline teave vajaduse korral tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks. See puudutab näiteks riskianalüüse, kriisiplaane, toimepidevuse tagamise lahendusi ning muud teavet, mida kasutatakse kriisiolukorraks valmistumisel või kriisiolukorra lahendamisel. Juurdepääsu-piirangut võib kehtestada üksnes põhjendatud ulatuses – ainult juhul, kui teabe avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või teabevaldaja toimepidevust (§ 130).

Kui teabe kaitsmiseks ei piisa asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisest ning teave vastab riigisaladuse kaitse eeldustele, kohaldatakse sellele riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest tulenevaid nõudeid.

Kriisiolukorras tuleb esmajärjekorras täita kriisiülesandeid (§ 36 lg 8) ning riigikaitselise kriisiolukorra heakskiitmise arutamine Riigikogus ei peata seda kohustust (§ 25 lg 6, vaata ka ptk 3.1.1. Riigikogu).

Püsiva kriisiülesande täitmise ulatus, viis ja täitmise alustamise aeg sõltuvad siiski konkreet-sest kriisiolukorrast ning riigi eesmärkidest selle lahendamisel. Kuigi püsiv kriisiülesanne on ette määratud, ei pruugi selle täitmine kriisiolukorras olla alati vajalik. Näiteks võib ülesande täitmiseks kavandatud ressurssi olla otstarbekam kasutada mõne olulisema või kiiremat sekkumist vajava ülesande täitmiseks. Seetõttu võimaldab seadus kriisiolukorras paindlikult otsustada püsiva kriisiülesande täitmise alustamise või lõpetamise ning vajaduse korral muuta selle täitmise aega, viisi või ulatust, sh täita ülesannet tavapärasest väiksemas või suuremas mahus. (seda käsitleti eespool - viide sinna).