""
2.2.3. Riigikaitselise kriisiolukorra juhtimise erisused
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal kehtib KORKS-i üldine kriisijuhtimise raamistik: Vabariigi Valitsus määrab eesmärgid ja prioriteedid, peaminister on kriisiolukorra juht ning ministeeriumid ja lahendavad asutused täidavad ülesandeid.
Riigikaitselise kriisiolukorra puhul tuleb samal ajal arvestada sõjalise kaitse juhtimise
erisustega.
Sõjalise kaitse juhtimine
Kaitsevägi on Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus. Kaitseväge juhib ainujuhtimise põhimõttel Kaitseväe juhataja, kes allub valdkonna eest vastu-tavale ministrile. Ministril ei ole Kaitseväe juhataja üle sõjaväelist käsuõigust Kaitseväe korral-duse seaduse tähenduses.
Seetõttu ei asenda KORKS-i üldine kriisijuhtimine Kaitseväe sõjalist käsuliini. Vabariigi Valit-suse, kriisiolukorra juhi (peaministri) ja ministeeriumi strateegiline ning valdkondlik juhtimine ja Kaitseväe sõjaline juhtimine toimivad kõrvuti seaduses määratud pädevuse piires.
KORKS annab Kaitseväele riigikaitselise kriisiolukorra ajal eripädevusi. Näiteks võib Kaitsevägi KORKS-i §-s 44 sätestatud tingimustel anda korraldusi ka juhul, kui ta ise ei ole
lahendav asutus. KORKS-i § 40 näeb Kaitseväele riigi sõjaliseks kaitseks vältimatu vajaduse
korral ette ka erisused teatud õigusnormide täitmisel ja seda seetõttu, et riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine ja sõjaline kaitsmine on riigi ja rahva püsimajäämise seisukohalt prioriteetsed.
Kaitseväe täpsemaid eripädevusi käsitletakse Kaitseväe peatükis.
Viimati uuendatud 24.09.2026
Küsi või tee ettepanek
Kui leidsid käsiraamatust ebaselge või ebatäpse koha, sul on küsimus KORKS-i rakendamise kohta või ettepanek käsiraamatu täiendamiseks, anna sellest meile teada. Tagasiside aitab käsiraamatut ajakohastada ja praktilisemaks muuta.
Viimati uuendatud 02.10.2026