KORKS käsiraamat

Kriisiülesandega asutus või isik peab oma vastutusvaldkonnas avalikkust teavitama nii kriisiolukorraks valmistumise kui ka kriisiolukorra lahendamise ajal (§ 92 lg 1).

Ennetavas teavituses keskendutakse võimalike ohtude, nende tagajärgede ja valmisoleku selgitamisele. Eesmärk on aidata inimestel mõista, kuidas ohtudeks valmistuda, ning kujundada teadmisi ja oskusi, mis aitavad ohu realiseerumisel õigesti tegutseda.

Kriisiolukorra ajal on teavitamise eesmärk anda kiiresti ajakohast ja usaldusväärset teavet olukorra kohta ning selged käitumisjuhised. Õigeaegne ja ühtne teavitus aitab vähendada ebakindlust, toetab kriisiolukorra lahendamist ning suurendab avalikkuse usaldust ametlike juhiste vastu.

Et inimesteni jõuaksid nii üldised juhised ohtudeks valmistumisel kui ka valdkondlik ja ajakohane 
teave, tehakse teavitusi kahel tasandil:

Päästeamet koordineerib elanikkonnale mõeldud üldisi käitumisjuhiseid ja valmisolekuteavet.
See hõlmab nt koduse varu soetamist, evakuatsiooniks valmistumist, varjumist ning muid üldisi elanikkonnakaitse põhimõtteid. Vajaduse korral viidatakse ka valdkondlikele teabeallikatele.

Kriisiülesandega asutused vastutavad oma valdkonna teavituse eest, tagades, et vastutusvaldkonda puudutav teave – nt küberturvalisuse, nakkushaiguste, kiirgusõnnetuste või muude valdkonnaspetsiifiliste ohtude kohta – oleks avalikkusele kättesaadav nii ohtudeks valmistumisel kui ka kriisiolukorras tegutsemiseks.