Eesti huvid
Esindamaks paremini Eesti huve, määrab valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses toetume. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks Eesti peamised ELi poliitika põhimõtted ja mille alusel planeeritakse valitsuse ELi-suunalist tegevust.
Valitsus kiitis 19. juunil 2025. a istungil heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks.
Prioriteetide fookuses on Euroopa kaitsevõime arendamine, õiguskeskkonna lihtsustamine ja ettevalmistused ELi uue pikaajalise eelarve läbirääkimisteks.
""
3. Euroopa Liidu õigusloome
Euroopa Liidu õigusruum ei ole võrreldav riigisisese ega ka rahvusvahelise õigusruumiga. Euroopa Liidu õigus moodustab rahvusvahelises õiguses omaenda õiguskorra, mis on lahutamatu osa liikmesriikide õigussüsteemist. Nii sedastas Euroopa Kohus kohtuasjades Van Gend en Loos ja Flaminio Costa versus ENEL. Nimetatud kohtulahenditest tulenevad ka Euroopa Liidu õiguskorda iseloomustavad vahetu õigusmõju ja ülimuslikkuse põhimõtted.
Kõige laiemas mõttes tähendab vahetu õigusmõju seda, et Euroopa Liidu õiguse subjektide hulka ei kuulu mitte ainult liikmesriigid, vaid ka liikmesriikide kodanikud ja juriidilised isikud ning liikmesriigi kohtutes saavad üksikisikud ELi õigusele tugineda, kui see on piisavalt täpne, selge ja tingimusteta. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte kohaselt peab riigisisene õigus olema kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning vastuolus olevad riigisisesed õigusnormid tuleb jätta kohaldamata.
Euroopa Liidu õiguskord tugineb õigusallikatel, mille kaudu liit saavutab oma eesmärke. Euroopa Liidu õiguse allikad on kõik oma olemuselt erinevad ning esmase ja teisese õiguse vahel on võimalik moodustada hierarhia.
Viimati uuendatud 22.10.2024
Valitsus
Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Igapäevaselt tähendab see Eesti jaoks oluliste teemade võimalikult varast väljaselgitamist, kõigi oluliste ELi asjade osas seisukohtade ja mõjuanalüüsi väljatöötamist ning seatud eesmärkide elluviimist.
Koordinatsioonikogu (KOK)
Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab planeerida ja jälgida kõikide osaliste ELiga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise poolelt. Samas vastutab iga ministeerium nii oma valdkonna Euroopa Liidu poliitika seisukohtade eelnõude väljatöötamise kui valitsuses kinnitatud suundade elluviimise eest.
Euroopa Liidu sekretariaat (ELS)
Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa teemadel, juhib Eesti EL suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.
Olulised dokumendid
Kaasamise teekaart EL asjades ja näidisdokumendid
Viimati uuendatud 19.06.2025