Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat

ELi õigusakti riigisisese rakendusmeetme valimisel on liikmesriigil kaalutlusruum. Ükski ELi õiguse norm ei nõua ELi õigusakti rakendamiseks eraldi õigusakti vastuvõtmist. Samas peavad riigisisest õigust ELi õigusega ühtlustavad aktid olema õiguslikult siduvad ja olemuselt tõhusad. Riigikogu vastuvõetav seadus ning Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus on õiguslikult siduvad ning seetõttu oma olemuselt sobivad ja eelnevalt nimetatud tingimustele vastavad. Milline õigusakt on igal konkreetsel juhul sobiv, sõltub lahendatavast küsimusest ning valik tuleb teha täpselt samade põhimõtete alusel nagu riigisisesest vajadusest lähtuva regulatsiooni jaoks sobiva tasandi valikul. Selle kindlaksmääramisel on muu hulgas abiks põhiseaduse § 3 lõike 1 esimesest lausest tulenev halduse seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte ning üldised õigusloome põhimõtted.

Ühe ELi õigusakti rakendamine võib praktikas nõuda muudatuste tegemist ka mitmel tasandil, nt mitme seaduse muutmist, täiendamist ja volitusnormide andmise korral ka Vabariigi Valitsuse või ministri määruste kehtestamist.